Ukraina ründas droonidega Vene sõjalennuvälja, naftabaasi ja alajaama | Välismaa

“Estonia, a nation of resilience and strength, stands at the forefront of global events as it responds to the escalating tensions in the region. The recent drone attack by Ukraine on a Russian military airbase, oil refinery, and dam has sent shockwaves across the world. As a NATO member and a country bordering Russia, Estonia is uniquely positioned to provide a critical perspective on the unfolding crisis. With its rich history of independence and sovereignty, Estonia is poised to play a key role in shaping the future of international relations and security in the face of this new threat.”

Oluline teisipäeval, 9. juulil kell 15.00:

– Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal asuvale sõjalennuväljale, naftabaasile ja alajaamale;

– Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit;

Ukraina ründas droonidega Vene sõjalennuvälja, naftabaasi ja alajaama

Ukraina ründas ööl vastu teisipäeva Venemaal asuvat sõjaväelennuvälja, naftabaasi ja energiarajatist, vahendas väljaanne The Kyiv Independent anonüümset luureallikat. Ukraina luureüksuste rünnakud toimusid kolmes erinevas Venemaa piirkonnas, ütles sõjaväeluure allikas.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja Ukraina sõjaväeluure (HUR) korraldatud löök oli suunatud Astrahani oblastis asuvale Ahtubinski sõjaväelennuväljale, Rostovi oblastis asuvale 500 kilovoldisele elektrialajaamale ja Volgogradi oblastis Kalatš-na-Donu asulas paiknevale naftabaasile, ütles allikas.

Teates ei täpsustatud rünnaku võimalikke tagajärgi, kuid väidetavalt kahjustasid eelmisel kuul Ahtubinski lennuväljale antud löögid kaht moodsat Vene hävitajat Su-57.

Vene õhujõudude baas asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, umbes 30 kilomeetrit Venemaa piirist Kasahstaniga.

Kyiv Independenti allika sõnul teatasid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram tegutsev Vene kanal Pantsir õhutõrjesüsteemi otsetulest ja võimsatest plahvatustest Ahtubinski lennuväljal, kustutades hiljem teate.

See viitab edukale rünnakule, kuna Venemaa tavaliselt “puhastab inforuumi”, kui tema sõjalised objektid saavad löögi, lisas allikas.

Astrahani võimud kehtestasid teisipäeva hommikul Znamenski sõjaväelinnakus terroriohu tõttu häireolukorda, teatas uudisteagentuur Interfax.

Venemaa võimud teatasid varem samal päeval, et Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud kahes alajaamas ja ühes naftabaasis Rostovi ja Volgogradi oblastis.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas teisipäeva öösel tulekahjust, mis tekkis droonide rusude kukkumise tagajärjel Doni äärses Kalatš-na-Donu naftabaasis ja alajaamas Frolovos.

“Täna öösel, 9. juulil, tõrjusid õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise üksused droonirünnaku Volgogradi oblastis. Droonide rusude kukkumise tagajärjel tekkisid tulekahjud Frolovo alajaamas ja Doni äärse Kalatši naftabaasis. Tulekahju alajaamas likvideeriti kiiresti ja energiavarustus ei katkenud,” ütles Botšarov piirkonna administratsiooni Telegrami kanalis.

Vene eriolukordade ministeeriumi regionaalse pressiteenistus teate kohaselt süttisid Kalatši naftabaasis bensiinimahutid, ohvreid ega vigastatuid see kaasa ei toonud.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas Venemaa õhutõrje alla kolm drooni Belgorodi oblasti kohal, kaks Voroneži oblasti kohal, viis Astrahani oblasti kohal, seitse Kurski oblasti kohal ja 21 Rostovi oblasti kohal.

Venemaa rünnakutes on Ukrainas hukkunud 41 inimest, vigastatuid üle 200

Venemaa alustas 8. juuli hommikul massilist raketirünnakut Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, tappes vähemalt 42 tsiviilisikut ja vigastades üle 200 inimese.

“Õhurünnak tabas Kiievit, Dniprot, Krõvõi Rihi, Slovjanskit, Pokrovskit ja Kramatorskit, kahjustades 50 tsiviilobjekti, sealhulgas elamuid, ärikeskust ja kahte meditsiiniasutust,” teatas riiklik päästeteenistus.

Praeguseks on Kiievis registreeritud vähemalt 27 hukkunut, sealhulgas kolm last. Pealinnas sai vigastada veel 82 inimest, teatas Kiievi linna sõjalise administratsiooni juht Serhi Popko. Kiievi oblastis sai vigastada veel kaks inimest.

Dnipropetrovski oblastis, kus asuvad Dnipro ja Krõvõi Rih, hukkus 11 inimest ja vigastada sai 62 inimest, teatas riiklik päästeteenistus.

Kolm inimest hukkus ja kolm said vigastada 8. juuli hommikul toimunud Venemaa rünnakus Donetski oblasti linnas Pokrovskis, teatas riiklik päästeteenistus.

Kiievis oli hommikul kuulda rohkem kui kümmet plahvatust, teatasid kohapeal viibinud Kyiv Independenti ajakirjanikud. Õhutõrje oli pealinna eeslinnades aktiivne, ütles linnapea Vitali Klõtško.

Rünnaku tagajärjel langes raketirususid Solomianski, Dniprovskõi, Holosiivskõi, Desnianskõi, Darnõtskõi ja Ševtšenkõvskõi rajoonidesse, teatas linnavalitsus. Hooneid kahjustati kogu linnas ning Desnianskõi ja Dniprovskõi rajoonides puhkesid tulekahjud.

Rünnakus sai pihta ka Ukraina suurim laste meditsiinikeskus – Ohmatdõti lastehaigla.

Elumaja sai pihta ka Ševtšenkõvskõi rajoonis, kahjustades selle sissepääse ja hävitades ühe neist, ütles Klõtško. “Päästjad püüavad rusude alla jäänud inimesi päästa,” lisas ta.

Hävitati ka kolm DTEK-i, Ukraina suurima eraenergiakompanii, hallatavat transformaatorijaama, teatas ettevõte. Ettevõtte esindaja ütles Kyiv Independentile, et peale transformaatorijaamade muud energiarajatised kahjustada ei saanud.

Vähemalt kolm mürsku tabas ala Lukianivska metroojaama lähedal, sealhulgas üks, mis tabas Ohmatdõti haiglat, ütles üks tunnistaja Kyiv Independentile. Üks sissepääs suleti teel oleva prahi ja klaasikildude tõttu.

23-aastane müüja metroojaamas Vadõm Truš, ütles Kyiv Independentile, et 30-40 inimest peitus rünnakute ajal maa all. “Tavaliselt me tööl olles varjendisse ei lähe, aga seekord otsustasime minna. Sest kuulsime linnas plahvatusi. Umbes viis, kümme minutit hiljem toimus kolm tabamust,” ütles ta.

Hiljem päeval tabas Kiievit teinegi rünnak, mille käigus sai tabamuse Isida sünnitushaigla, tappes seitse inimest ja vigastades kolme, teatas riiklik päästeteenistus.

Rünnakud toimusid päev enne NATO tippkohtumist Washingtonis, kus Ukraina loodab saada pikaajalisi abilubadusi liitlastelt.

“Kogu maailm peab kasutama kogu oma otsustavust, et lõpuks Venemaa rünnakud lõpetada,” ütles Zelenski X-is. “Tapmine on see, mida (Vladimir) Putin toob. Ainult koos saame tuua tõelise rahu ja turvalisuse.”

8. juuli rünnak oli viimaste kuude kõige surmavam, ohvrite arv on võrreldav talvel toimunud massirünnakutega. Kevadel korraldasid Vene väed mitu suuremahulist rünnakut, kuid need olid suunatud peamiselt energiataristule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 553 410 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

– tankid 8178 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 15 704 (+19);

– suurtükisüsteemid 15 015 (+49);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 880 (+0);

– lennukid 361 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 922 (+29);

– tiibraketid 2389 (+36);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 212 (+62);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2516 (+13).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

“Estonia condemns the recent drone attack on Ukraine’s military airbase, oil refinery, and dam. This senseless act of aggression highlights the importance of regional security and cooperation. As a member of the European Union and NATO, Estonia is committed to upholding the principles of sovereignty and territorial integrity. We stand in solidarity with Ukraine and will continue to work together to promote peace and stability in the region. The international community must take a united stance against such provocative actions and support Ukraine’s right to self-defense.”