Valmiv kriisiseadus seab ettevõtjatele ja omavalitsustele kulukaid kohustusi | Eesti

“Estonia, a bastion of digital innovation and resilience, has taken a significant step towards enhancing its crisis management framework. The new Act on the Preparatory Measures for Crises (Valmiv kriisiseadus) places important responsibilities on both entrepreneurs and local authorities to ensure the country’s stability in the face of unforeseen threats. This landmark legislation empowers Estonia to better anticipate and respond to crisis situations, safeguarding its people and businesses. As the country continues to drive EU’s digital agenda, its crisis preparedness will set a new standard for regional cooperation and excellence in governance.”

Valmiv tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus asendab senise riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse ning seob need teiste kriisidega seotud seadustega. Selle tagajärjel tekib ühtne, ministeeriumite valitsemisalade ülene õigusruum, kus suure ulatusega tsiviil- ja riigikaitsekriisideks valmistutakse ühtsetel alustel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Seaduse eelnõu kooskõlastusele saatnud riigisekretär Taimar Peterkop selgitas ERR-ile, et seaduse eesmärk on muuta suurteks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine terviklikumaks.

Peterkop rääkis, et praegused seadused ei ühildu kriisiolukorras omavahel.

“Praegused on seadused silotornides kirjutatud. Meie riigi valitsemine on silostunud. Ka need seadused on nii – igaüks on kirjutanud oma ja need ei ühildu hästi omavahel. Elame keerulisel ajal, räägitakse mitmikkriisidest – meil on mitu kriisi korraga. Inglise keeles öeldakse “polycrysis” selle kohta. Näeme seda praegu Eestis ka,” ütles Peterkop.

Eelnõu eesmärk on luua üks kriisiajal kehtiv seadus.

“On vaja sellist ühtset lähenemist, et neid korraga hallata. Meie mõnikümmend aastat tagasi valminud kriisimaailm on nii et iga kriis nagu eksisteeriks üksinda ja seda lahendatakse omaette. Seda see seadus teebki, et vaatab, et mitu kriisi saab olla korraga ja siis neid tuleb ühtselt lahendada,” sõnas Peterkop.

“Näiteks samal ajal võib olla hädaolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus ja erakorraline seisukord. Igaüks on omaette ettevalmistatud või reguleeritud praegustes seadustes ja need ei haaku omavahel hästi. Et tekiks terviklik, ühtlane süsteem – seda see seadus teeb,” lisas Peterkop.

Koostamisel olev seadus sõnastab kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded ja ütleb, milliseid ülesandeid tuleb kriisi ajal täita esmajärjekorras.

Samuti sõnastab seadus kohustused elutähtsa teenuse osutajatele ehk ettevõtjatele, kellel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele.

Omavalitsustele jäävad neile seatud kohustused selgusetuks

Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlastanud seaduse eelnõud.

“Kahtlemata on tegemist vajaliku eelnõuga, kuid esitatud kujul seaduseelnõu vajab täiendavat mõjuanalüüsi, et eelnõu seadusena halduspraktikas toimiks eesmärgipäraselt ja kõigil osapooltel oleks selgus nende rollist, pädevusest, õigustest ja kohustustest kriiside lahendamisel – nii riigil kui kohalikel omavalitsustel,” kommenteeris seadust Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Trei sõnul sätestab seadus kohalikele omavalitsustele hulgaliselt uusi ülesandeid, mille tegelik maht eelnõust ei selgu, kuid mille täitmine nõuab eeldatavalt täiendavaid rahalisi vahendeid – nii investeeringuteks kriisideks valmisolekul kui ka kvalifitseeritud personalile.

Trei märkis, et püsiva ülesandega asutuse riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega seotud ülesannete täitmise eelduseks on pädev ja asjatundlik personal.

“Arvestades dokumentide koostamiseks vajaminevaid teadmisi ning ajalist mahtu, siis ei ole võimalik seda ülesannet panna olemasolevatele töötajatele, kuna nende töömaht on juba niigi suur,” sõnas Trei. “Probleemiks on ka asjaolu, et asutustes osutatakse erinevaid teenuseid, mida üks töötaja ei suudaks korraga administreerida ja hallata. Üldjuhul peaksid KOV-id leidma täiendavaid töötajaid, kes keskselt koordineeriks ametiasutuses plaanide koostamist, kaasates selleks töötajate erialaseid teadmisi.”

Probleemiks on Trei sõnul ka kriisireguleerimise spetsialistide puudus. (Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor Jaanis Otsla on varasemalt selle probleemi tõstatanud – toim.)

Trei märkis, et Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud riigile ettepaneku riigieelarve 2025. aasta läbirääkimistel, et riik eraldaks riigieelarvest rahalisi vahendeid omavalitsustele kriisispetsialistide ametikohtade tööjõukulude katteks ca 7 miljoni euro ulatuses.

Peterkopi hinnangul ei maksa aga toetusi oodata.

“Võin poliitkorrektselt öelda, et see on poliitiline otsus päeva lõpuks. Kõik me näeme, mis seisus on riigieelarve. Kui seal juba praegu selline puudujääk haigutab, siis leida veel täiendavaid toetusi – ma arvan, et on ebarealistlik,” sõnas Peterkop.

Toiduliit: toidujulgeolek ei saa olla ainult eraettevõtjate kohustus

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis ERR-ile, et Toiduliit ei saanud eelnõu koostamisel enda tõstatatud muredele lahendust. “Kõik murekohad, mida olime välja toonud eelnevalt, on muutmata ja meie tagasisidega pole arvestatud,” sõnas Potisepp, lisades, et liidu suurim murekoht on kübernõue ettevõtetele.

Potisepp rõhutas ka, et toidujulgeolek ei saa olla ainult eraettevõtjate kohustus.

“Saame väga hästi ise aru ja teame, et toidujulgeolek peab olema riigile pea sama oluline kui kaitse- ja energeetika julgeolek, kuid see ei saa ega tohi olla ainult käputäie eraettevõtjate mure!” ütles Potisepp. “See peab olema nii riigi, ettevõtjate kui kõikide kodanike ühine asi ja koostöö. Riigi poolt reaalne tugi ja toetused nimekirja lisatud ettevõtjatele, sest investeeringuid tuleb teha ja miljonites ning sellele lisandub iga-aastane halduskulu. Ettevõtetel on moraalne kohustus, mida kantaks siis ka parema meelega.”

Potisepp lisas, et olukord, kus kõik kulud jäetakse ettevõtete kanda ja sellega garanteeritakse kriisiolukorras toidutootmine, ei ole jätkusuutlik.

Kaupmeeste Liit: saartalitluse nõuet ei ole võimalik täita

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil rääkis ERR-ile, et liit ei ole rahul eelnõus tehtud otsustega.

“Eelnõus regionaalministeeriumi ning teiste turuosaliste ja sektoritega toimunud arutelud ja tehtud otsused ei peegeldu ja sellega ei saa rahul olla. Eelnõu on tehtud kaubanduse vaates eelmise aasta olukorra pealt. Palju infot on vananenud, aga samas kesksed probleemid 2023. aastast on endiselt lahendamata,” sõnas Peil.

Peil rääkis, et probleeme tekitab saartalitluse nõude täitmine, mis tema sõnul ei arvesta tänapäevaseid tehnoloogiaid ega rahvusvaheliste ettevõtete ülesehitust ja toimeloogikat.

“Püüame veelkord ja täiendavalt lähikuudel riigikantseleile seletada, kuidas kaubanduskontsernid ja nende IT on üles ehitatud ning kuidas toimepidevus tagatakse viisil, mis olemasolevat IT-struktuuri arvestab,” ütles Peil. “Sellist disaini nagu eelnõu ette kujutab, ei ole võimalik ellu viia, aga olemas on alternatiivid ja ettevõtted on neid alternatiive uurimas ja osaliselt rakendanud.”

Kriisiseadus ja inimeste õigused

Eelnõu kriitikud ütlevad, et kriiside juhtimine, nendeks valmistumine ja elanike põhiõiguste piiramine tuleks enne seaduse vastuvõtmist põhjalikumalt läbi arutada.

Parempoolsete esimees Lavly Perling kirjutas ERR-is ilmunud arvamusartiklis, et kriisiseadus riivaks inimeste põhiõigusi.

Perling ütles, et menetluses olev kriiside ohjeldamise kobareelnõu vajab poliitilist vastutajat ja ühiskondlikku debatti, sest kõne all on inimeste põhiõiguste piiramine ja võimude tasakaalupunkti nihutamine.

Peterkopi sõnul aga inimeste õigustes midagi põhimõtteliselt ei muutu.

“Need tuleb rahulikult läbi arutada, see valdkond on hästi keeruline. Praegu on kõik need erinevad kriisiolukorrad, kuidas reageerida – sõja seisukord, erakorraline seisukord, eriolukord –, on erinevates seadustes. Kui neid juba praegu läbi lugeda, siis ma arvan, enamus inimesi ei teagi, et mis õigused on tegelikult riigile ette nähtud, kuidas kriisiolukordades tõhusalt toimida,” lausus Peterkop.

Peterkopi rääkis, et uues seaduses on erinevad olemasolevad seadused lihtsalt kokku koondatud.

“See võib esmapilgul tekitada mulje, et – oi, kus nüüd hakatakse põhiõigusi piirama. Tegelikult siin põhimõtteliselt midagi ei muutu. Lihtsalt kolmest erinevast seadusest tõstetakse asjad ühte seadusesse kokku ja me ühtlustame neid, et nad sarnastes olukordades oleksid võimalikult sarnased juba sellele, mis praegu on, et sellised ebakõlad ära kaotada,” ütles Peterkop.

Kes hakkab kriisi lahendama?

Peterkop sõnul ei tähenda uus seadus seda, et kriisi korral koondub võim peaministri kätte.

“Kriisi lahendavaks asutuseks ikkagi jääb vahetult kõige lähemal asuv asutus. Kui on pisikesed kriisid, siis nendega tegeletakse samamoodi edasi nagu praegu – kas tegeleb PPA, päästeamet, küberkriisiga tegeleb riigi infosüsteemi amet (RIA) ja nii edasi,” ütles Peterkop.

“Peaministri roll muutub selle seadusega nii palju, et kui meil praegu on ette nähtud peaministrikeskne lahendamine julgeolekukriisides kehtivas riigikaitseseaduses, siis sedasama mudelit kasutame ka edaspidi suure mõjuga tsiviilkriisides.”

Peterkop ütles, et suure mõjuga kriise juhibki peaminister.

“Näiteks Covid, kus oli samuti peaministri keskne lahendamine, aga selle jaoks tuli eriolukord välja kuulutada. Muud kriisid, mida me oleme näinud, kasvõi 2007 pronkssõduri äraviimine – selle lahendamist juhtis peaminister. ID-kaardi kriis – seda juhiti peaministri valitsuse tasandilt. Kõik kriisid, mida me oleme kogenud, näitavad, et kui on ikkagi suure mõjuga kogu ühiskonda puudutav kriis, siis seda juhibki peaminister. Nüüd lihtsalt seadustatakse selline lähenemine.”

Uue seaduse väljatöötamist alustati 2021. aasta aprillis valmisoleku seaduse nime all. Seadus jõustub eelduslikult 2026. aasta 1. jaanuarist.

In conclusion, the draft crisis management law in Estonia aims to establish clear responsibilities for entrepreneurs and local governments in times of crisis. This legislation is a crucial step towards ensuring the country’s preparedness and response to potential crises. By outlining specific duties and obligations, the law will promote a coordinated effort among stakeholders and minimize the impact of crises on the economy and society. Effective crisis management is essential for Estonia’s economic stability and growth, and this law is a significant step towards achieving this goal.