Üha enam noori töötab kooli kõrvalt | Haridus

Here is a possible introduction:

In Estonia, the future is unfolding in a unique way. For years, the country has been navigating a new era of education, where young minds are not only mastering academic skills but also learning to harness the power of entrepreneurship, innovation, and technology. With the rise of the gig economy and freelancing, the traditional notion of employment is evolving. Increasingly, young people are recognizing that work is not just a 9-to-5 job, but a fusion of passions and talents. This shift has led to the emergence of a new breed of creative professionals, who are redefining the meaning of work and education in Estonia.

Järjest enam on noorte jaoks oluline saada töökogemust, mille saab kirja panna elulookirjeldusse. Kui kümme aastat tagasi töötas 13–17-aastastest noortest veerand, siis viimastel aastatel juba 30 protsenti.

Tallinna Ülikooli kutsehariduse teenekas professor Krista Loogma ja Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss rääkisid Vikerraadio saates “Huvitaja”, kuidas praeguste noorte suhtumine töösse on hoopis erinev nende vanemate omast. Noored mõistavad Loogma sõnul päris hästi, mis tööturul toimub ja et selleks tuleb varakult valmistuda.

Krista Loogma on oma teadustöö tarvis intervjueerinud noori, kes käivad kooli kõrvalt tööl. Ta rääkis, et noorte sõnul annab töökogemus neile juurde sotsiaalseid oskusi. “Seda, et noored oskavad ja julgevad suhelda võõraste inimestega, nad oskavad arvestada teistega, teha koostööd – seda kõike õpib tööl,” lausus ta. Loogma sõnul hindavad noored ise justnimelt suhtlemisoskuse arendamist. Teine pool, mida töö õpetab, on noorte meelest eneseregulatsioon ja -kehtestamine.

Maria Ersi sõnul on avastanud nad seose, et tööl käivatel õpilastel on ka koolis rohkem julgust oma arvamust avaldada või teha ettepanekuid, kuidas tunde huvitavamaks muuta. “Nad on ka selles mõttes julgemad, et kui näevad enda ümber ebaõiglust, siis julgevad sellele vastu astuda,” rääkis dotsent.  

Kooli kõrvalt tööl käimine on tõusev trend. Sotsiaalministeeriumi andmed näitavad, et kui 2014. aastal käis vanuserühmas 13–17 eluaastat tööl 15 protsenti noortest, siis nüüd juba ligi 30 protsenti.

Sageli on Loogma sõnu noortel esmane motivatsioon tööleminekuks taskuraha teenimise võimalus. Ühel hetkel muutub aga rahast olulisemaks see, et nad saavad teistsuguse keskkonnakogemuse. Samuti mõtlevad palju noored juba varakult tuleviku peale ja soovivad, et neil oleks elulookirjeldusse midagi kirja panna. See aitab neil pärast kooli tööturul usaldusväärsem paista. “Tihtipeale saavad nad töökogemuse kaudu ka aru, milline töö neid tulevikus võiks huvitada. Osad mõistavad lisaks, millist tööd nad iial teha ei taha, mis on samuti hea,” ütles professor.

Kooli kõrvalt töölkäimine õpetab noortele veel ajaplaneerimist, rääkis Loogma. “Üks vastajatest käis pidevalt kooli kõrvalt tööl. See oli hämmastav, kui täpselt ta oma aega planeeris, et kõigega hakkama saada. Ta ütles veel, et paljud täiskasvanud imestasid, kuidas ta ometi suudab, aga suutiski paljuski tänu sellele, et on õppinud oma aega planeerima. Muidugi kõigil see nii hästi välja ei tule,” rääkis Loogma.

Koolid muretsevad vahel ka õpilaste pärast, kellel töötegemine segab õppimist. Mõnel juhul viib hinnete halvenemiseni või suisa koolist väljalangemiseni. “Meie intervjueeritavad rääkisid küll, et kui koolis on hinded korras, siis kool ei sekku,” ütles Loogma.

Ühest Maria Erssi uuringust selgus, et tulevikuvaadete osas on küllalt suur erinevus eesti- ja venekeelsete noorte vahel. Kui eestikeelsete noorte tulevikuambitsioonid kippusid olema suuremad ja rahvusvahelisemad, siis venekeelsed noored olid paiksema ambitsiooniga. Nad tahtsid küll saada kõrgharidust, aga seejärel minna tagasi kodukanti, enamjaolt Narva.

Erss ütles, et see tuli talle mõneti üllatusena. “Siin võib olla väärtuste erinevus. Mulle tundus just vene tüdrukutega rääkides, et nad pigem väärtustavad kodu, perekond ja sidemeid venekeelse kogukonnaga. Eesti noored on võib-olla juba käinud vahetusõpilasena välismaal ja neil on rohkem rahvusvahelist suhtlust ja kogemust,” lausus ta.

Krista Loogma rääkis, kuidas kodud on väga erinevad ka selles osas, kuidas lastes tööharjumust kasvatatakse. Uuringutest on välja tulnud, et linna- ja maapiirkonnas elavate laste puhul on vahe sees. Erinevad on nende tööharjumused, aga ka suhtumine töösse.

“Tundub, et kuna maal on elukeskkond mitmekesisem, on ka maalastel rohkem võimalusi tööd harjutada. See toob kaasa ühe olulise mõistmise, mille üks noor välja tõi, kuidas soe tuba ja toit ei tule iseenesest, vaid nende jaoks on vaja vaeva näha. Alates sellest, et keegi peab metsas puid lõhkuma ja tuppa tooma, et tuba oleks soe” rääkis ta.

2023. aasta jaanuarist algas koostöös Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi, Jyvasküla ja Paderborni ülikooliga “Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine”

Here is a possible conclusion:

In Estonia, a growing number of young people are supplementing their income by working part-time alongside their studies. This trend has significant implications for education. While it may provide a safety net for students, it can also distract from academic performance and potentially widen the gap between those who have the means to pursue extracurricular activities and those who do not. As education continues to evolve, it is essential to strike a balance between work and study to ensure that Estonia’s youth have the skills and knowledge to thrive in an increasingly complex world.