Riigikontroll: RMK kokkuleppehinnaga puidumüük pole olnud läbipaistev | Majandus

“Estonia, land of majestic forests and transparency-driven governance. Or so one might assume. In a startling discovery, the Riigikontroll, Estonia’s Supreme Audit Office, revealed that the Estonian Environment Agency (RMK) had been selling forestry timber in secret, without transparency and lacking clear market prices. The finding has sparked widespread concern, questioning the sincerity of Estonia’s commitment to accountability and fair economic practices. As the country touts its business-friendly climate and tech-savvy infrastructure, the shroud of secrecy surrounding the forestry sale has dealt a significant blow to Estonian transparency and trust. Can this transparency scandal be cleared?”

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müügiks turuhinnaga, mis on metsaseadusest tulenev nõue. Ühtlasi jääb sellega kasutamata võimalus metsamaterjali müügist rohkem teenida, leiab riigikontroll oma värskes auditiaruandes.

Riigikontrolli hinnangul tuleks RMK-l soodustada puidumüügil konkurentsi ja sõlmida pikaajalisi kestvuslepinguid avalike enampakkumiste alusel. Lepingute sõlmimise ja muutmise süsteem peaks olema senisest selgem ning läbipaistvam.

Kuigi metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab RMK tagama, et metsamaterjali müüdaks turuhinnaga, selgus auditi käigus, et kestvuslepingutega kokku lepitud hinnad olid auditeeritud perioodil 2017–2022 oluliselt madalamad avaliku enampakkumise hindadest – RMK müüs kestvuslepingutega puitu kuni 30 protsenti madalama hinnaga. Hinnaerinevus ei tulene ka müüdavatest kogusest, sest analüüs näitas, et suuremat kogust ostev klient ei saa üldjuhul madalamat hinda ja väiksemat kogust ostev klient ei saa üldjuhul kõrgemat hinda.

Audit näitas ka, et RMK ei andnud auditeeritud perioodil ega anna ka praegu eelist nendele ettevõtetele, kes pakuvad kestvuslepingute läbirääkimistel teistega võrreldes paremat hinda. Pakkumised, mis ületavad pakkumiste keskmist kaalutud hinda rohkem kui 15 protsenti, kas lükatakse tagasi või vähendab keskus pakutud hinda 15 protsendi võrra. Riigikontrolli hinnangul muudab kestvuslepingute sõlmimise protsessi läbipaistmatumaks ka asjaolu, et RMK ei määra lepingute läbirääkimistel metsamaterjalile enamasti alghinda, mis lähtuks selle harilikust väärtusest ehk turuhinnast ja oleks kõigile pakkujatele teada juba pakkumiste tegemise ajal.

Riigikontroll toob välja, et auditi käigus esitasid kliimaministeerium ja RMK kokku kolm omavahel vasturääkivat versiooni sellest, kuidas arvestada metsamaterjali müügil selle turuhind. Ühtset arusaamist metsamaterjali turuhinna arvestamisest ei ole kliimaministeeriumil ega RMK-l siiamaani, lisas riigikontroll. Kui auditi alguses pidas RMK metsamaterjali turuhinna määramist võimatuks, siis auditi lõpuks jõuti seisukohale, et turuhind on kestvuslepingute sõlmimise tinglikult tagatud koguse voorus pakutud hind (mis on vaid üks komponent kestvuslepingute hinnast ja valdavalt madalam sellest).

Kliimaministeerium aga väljendas seisukohta, et harilikule väärtusele vastavat hinda on võimalik saada sõltumata müügiviisist. Audit näitas aga, et metsamaterjali müügihind sõltus tugevasti sellest, kas seda müüdi kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel või avaliku enampakkumise teel.

Näiteks oli 2022. aastal kuni kuue meetri pikkuse ja 18+ cm diameetriga männipalgi kestvuslepingu hinnad vahemikus 98–130 eurot, männi-peenpalgil 50–108 eurot, küttepuidul 28–82 eurot ja kase-spoonpakul 141–252 eurot ühe m³ kohta. Audit näitas, et madalamate hindade põhjuseks ei ole suuremad kogused ega lühem transporditee ostja lattu.

Riigikontrolli hinnangul on RMK kohelnud kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt ja sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi eelkokkuleppeid. Audit näitas, et keskus on sõlminud kahe ettevõttega aastatel 2011–2014 kolm konfidentsiaalset eelkokkulepet, mille sõlmimiseks ei olnud õiguslikku alust. Eelkokkulepped vormistati hiljem kestvuslepinguteks, mis tagasid ettevõtetele viieks aastaks stabiilselt madala hinna võrreldes teiste samal perioodil sama sortimenti ostnud kestvuslepingu klientidega. Ühe ettevõttega sõlmiti aga 15-aastane kokkulepe valitsuse kabinetiotsuse alusel, kokkuleppe hinnamehhanism võimaldas selle aja jooksul metsamaterjali osta madala hinnaga.

Seesugune praktika toob peale ebavõrdse kohtlemise kaasa nii korruptsiooni- kui ka keelatud riigiabi andmise riski ning võimaliku kasumlikkuse vähenemise, tõdes riigikontroll.

Ühtlasi näitas audit, et puidumüügilepingute täitmise järelevalve on müügiaruannete põhjal raskendatud. Näiteks esinesid müügiaruannetes hinnad, mida ei olnud lepingutes kokku lepitud; müügiaruanded näitasid vaheladude negatiivseid hindu ehk olukordi, kus RMK sai puidumüügist rahalist kahju; sortimentide info oli erinevalt kajastatud jms.

Eelneva tõttu soovitab riigikontroll kliimaministeeriumil anda RMK-le suunise loobuda kestvuslepingute sõlmimisest konkurentsi piiravatel tingimustel ja korraldada kestvuslepingute sõlmimine avaliku enampakkumise kaudu.

Teise variandina soovitab riigikontroll kliimaministeeriumil algatada valitsuse määruse muudatus, et sätestada selles RMK kohustus määrata kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja kirjeldada metoodika, mis tagaks metsamaterjali müügil selle eest turuhinna saamise.

Riigimetsa Majandamise Keskuse osakaal kogu Eesti puiduturust on ca kolmandik. Keskus teenis 2023. aastal metsamaterjali müügist 303,5 miljonit eurot tulu, millest maksis riigikassasse kokku 75 miljonit eurot dividende.

RMK müügiaruannete järgi on keskus 2022. aastal müünud puitmaterjali (v.a tüved ja raidmed) kokku 3,5 miljonit kuupmeetrit, üle 81 protsendi sellest kestvuslepingutega kokkuleppehinnaga ning 102 kliendile, keskmise hinnaga ligi 80 eurot kuupmeeter. 2022. aastal oli RMK avalikel enampakkumistel, kus osales 91 klienti, keskmine metsamaterjali hind 106,76 eurot kuupmeetri kohta.

In conclusion, Estonia’s state auditing office, Riigikontroll, has found that RMK’s forestry sales agreements have not been transparent enough. The deals, struck between RMK and private companies, lack clear pricing and terms, compromising transparency and accountability. This lack of openness can lead to corruption and unfair deals, undermining trust in public governance. Estonia’s government must address these concerns and ensure that public spending and deals are transparent, accountable, and subject to proper oversight. Effective auditing and accountability measures are essential to maintain public trust and promote transparent and responsible public governance in Estonia.