Katrin Metstak: ortodondi järjekordi saab lühendada kohe | Arvamus

Here’s a compelling introduction:

In the heart of Estonia, a revolution is underway in the world of orthodontics. Meet Katrin Metstak, a trailblazing dentist who is redefining the art of straightening teeth. With her innovative approach, patients can now enjoy faster and more effective treatment, thanks to cutting-edge technology and her team’s expertise. In this exclusive interview, Katrin shares her vision for a brighter, more confident smile, and reveals the secrets behind her clinic’s remarkable success. Get ready to discover the future of orthodontics, Estonian-style.

On väga kurb fakt, et Eesti inimestel ei ole sisuliselt võimalik ortodondi vastuvõtule aega saada. See, kas lapsed saavad õigel ajal ravi, sõltub eelkõige Eesti poliitikute ning ametnike tahtest ja otsustamise julgusest. Kiire lahendus järjekordade lühendamiseks on aga tegelikult olemas, kirjutab Katrin Metstak.

Eesti inimesed lähevad juba praegu Soome ortodontilisele ravile, sest seal on vastuvõtuaegu palju kergem saada kui Eestis. Nad räägivad, et ka raha kulub selleks Eestiga võrreldes vähem, isegi kõiki reisikulusid arvestades. Eriti absurdsena kõlab see teades, et Soomes võivad ravida neid eestlastest hambaarstid, kes on õppinud Tartu Ülikoolis. Miks see nii on? Selle pärast, et põhjanaabrite juures, nagu enamikes Euroopa riikides, on kõikide ortodontiliste teenuste osutamine hambaarstide poolt lubatud. Eesti on aga samas kafkalikus klubis Tšehhi, Slovakkia ja Lätiga.

Nimelt on Eesti ametnikud otsustanud tõlgendada seadust nii, et isegi põhjalikud ja pikad täienduskoolitused läbinud hambaarst ei tohi patsienti aidata, vaid peab ta suunama… sisuliselt teadmatusse sellest, kas ja millal tal üldse oleks lootust esimeselegi vastuvõtule pääseda. Nii ongi võimalik, et Eesti laps ega ka täiskasvanu ei saa õigel ajal arstiabi, sest ametnikud keelavad Tartu Ülikooli lõpetanud hambaarstil ortodontia teenuseid osutada, olgu tal ette näidata kuitahes sisukad koolitused Euroopa parimate spetsialistide käe all.

Soome patsiendid saavad ravi, sest Eesti maksumaksja kulul Tartu Ülikoolis hambaarstiks õpetatud inimesel ei keela sealsed ametnikud teha arstitööd, mida ta õppinud on.

Ebamõistlikud piirangud tuleb kohe lõpetada! Selleks ei ole Eestis vaja leiutada jalgratast, vaid võtta kiirelt õppust arenenud Euroopa Liidu riikidelt. Kui ametnikel on mingil põhjusel vähe initsiatiivi või julgust olukorra muutmiseks, peavad poliitikud neile appi tõttama. Selleks, et Eesti laste ja ka täiskasvanute akuutne mure lahendada.

Euroopa hambaarstide nõukogu (Council of European Dentists – CED) võttis eelmise aasta novembris üldkogul ühehäälselt vastu avalduse, milles seisab: “CED rõhutab, et hambaarstid on kvalifitseeritud tegema kõiki protseduure samamoodi nagu erihambaarstid ning hambaarstidel ei tohi keelata erihambaarstlike protseduuride teostamist.”

Piirangute kaotamisega venitamiseks ei anna mingit õigustust ka Eesti põhiseadus, sest põhiõiguste hulka kuulub igaühe õigus tervise kaitsele (PS § 28). Ants Nõmperi ja Jaan Sootaki kirjutatud meditsiiniõiguse õpikust loeme, et see tähendab muu hulgas riigi kohustust tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus.

Päris kindlasti leevenevad järjekorrad. Lihtsamate muredega patsiendid saavad abi kohe, sest kümned hambaarstid ongi juba ennast oma kulu ja kirjadega heades õppeasutustes ortodontia suunal täiendanud. Igaks juhuks lisan, et loomulikult ei arva hambaarstid, et ilma asja tundmata võiks patsientide hambaid ravida. On enesest mõistetav, et arst teeb protseduure, mida ta oskab. Arstieetika ja seadusega sätestatud vastutuse mehhanism tagab, et arstid ja kliinikud ei võta asjatuid riske ega alusta ravimist, kui see ületab nende pädevust ja oleks patsiendi jaoks ohtlik. Kui hambaarst leiab, et patsiendile teenuse osutamine eeldab suuremaid teadmisi, oskuseid ja kogemust, suunab ta igal juhul patsiendi erihambaarsti juurde.

Näilik tegutsemine

Siiani on pakutud ortodontide mitme aasta pikkustele järjekordadele lahendusi, mis on tarvilikuga võrreldes nagu piisk meres ja võtavad väga kaua aega. Eesti inimestele on vaja tegelikke ja kiireid lahendusi, mitte näilist tegutsemist. Näiteks lepiti maikuus sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul kokku, et Tartu Ülikool hakkab koos erialaühendustega õppekava uuendama, et lisada kahe ainepunkti (2 EAP) jagu ortodontia õpet. Alles pärast seda plaanitakse hakata arutama, mida teha juba töötavate hambaarstidega, kes tahaksid patsientide hambaid reastada. Kas teile tundub, et see on samm edasi? Eriti olukorras, kus esimesed uue kava järgi õppinud hambaarstid lõpetavad kõige varem kuue aasta pärast. EAP tähendab 26 tundi õppetööd ehk kuut ja poolt tööpäeva õppimist. See pole ju midagi säärast, mida ei õnnestuks teostada ka täiendkoolitusena.

Kusjuures ka pärast muudatuste tegemist õppekavas pole kindel, et ortodontide vastuseis lõpeb ning terviseamet muudab oma tõlgendust seadusest nii, et uutel lõpetajatel lastakse tööd teha. Samal ajal on meil arvukalt täiendustunde läbinud hambaarste, kelle pädevus ja töökogemus kaaluvad mäekõrguselt üle mainitud 2 ainepunkti. Probleemi lahendamine niisuguses järjekorras on ilmselgelt äraspidine: esmalt tahetakse teha ära aastaid aega võtvad asjad ja alles pärast seda need, mida saab teha kohe.

Selleks, et Eesti inimesed saaksid ravi, tuleb kõigepealt lõpetada ebamõistlikud piirangud ja lubada hambaarstidel tegutseda vastavalt nende pädevusele ja kogemusele, nagu see on kõikides teistes hambaravi valdkondades. Nii nagu see on enamikus Euroopa Liidu riikides.

As Katrin Metstak, a prominent Estonian dentist, highlights, the long waiting times for orthodontic treatment in Estonia can be significantly reduced. By introducing innovative solutions and streamlining the treatment process, patients can receive the care they need more efficiently. This not only benefits individuals but also the healthcare system as a whole. By embracing change and investing in modern technology, Estonia can improve the quality of life for its citizens and strengthen its reputation as a leader in healthcare.