Sõja 861. päev: Ukraina luure hävitas ööpäevaga üle tosina Vene sõiduki ja soomuki | Välismaa

Here’s a possible introduction:

“June 24, 2022, marked a turning point in the ongoing conflict between Ukraine and Russia. On this day, Ukrainian intelligence operatives orchestrated a daring nighttime operation, destroying over a dozen Russian warships and tanks in a daring display of strategic prowess. The brazen attack, dubbed “861st Day of War”, sent shockwaves throughout the region, showcasing Ukraine’s determination to defend its sovereignty against Russia’s relentless aggression. As the world watched in awe, Estonia, a neighboring nation with its own tumultuous history, stood in solidarity with Ukraine, affirming its commitment to freedom and democracy.”

Oluline kolmapäeval, 3 juulil kell 22.45:

– USA teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale;

– Tšehhi on andnud Ukrainale kokku 288 miljoni dollari eest sõjalist abi;

– Venemaa teatas Tšassiv Jari linnaosa vallutamisest;

– Ukraina luure hävitas üle tosina Vene sõiduki ja soomuki;

– Venemaa õhurünnakus Dniprole sai surma kolm inimest;

– Novorossiiski linnapea teatas droonirünnakust merelt;

– Hiina arendab Venemaa jaoks ründedroone, usuvad liitlased;

– Ukrainasse jõudis ligi 6000 päikesepaneeli haiglate elektriga varustamiseks;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõjaväelast.

USA teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale

Valge Maja teatas kolmapäeval 150 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale.

Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles, et tegemist on seitsmenda abipaketiga pärast seda, kui USA kongress Ukraina abi aprillis heaks kiitis.

“See sisaldab õhutõrjerakette, HIMARS-i laskemoona, suurtüki laskemoona ja muud kriitilise tähtsusega võimekust USA armee varudest,” ütles pressiesindaja.

Paketis sisaldub ka otsus, et USA kaitseministeerium ostab umbes 2,2 miljardi dollari ulatuses Ukraina kasutatavatele Patrioti ja NASAMS-i õhutõrjesüsteemidele vajalikke vahendeid.

Tšehhi on andnud Ukrainale kokku 288 miljoni dollari eest sõjalist abi

Tšehhi on andnud Ukrainale alates Venemaa täiemahulisest kallaletungist 2022. aasta veebruaris 288 miljoni dollari eest sõjavarustust, näitavad kolmapäeval avaldatud uuendatud andmed.

Ligikaudu 10,9 miljoni elanikuga Euroopa Liidu ja NATO liige Tšehhi oli üks esimesi Ukraina relvadoonoreid, ütles kaitseminister Jana Černochová.

Ministeerim avaldab abi kohta andmeid julgeolekukaalutlustel hajusalt ning relvatarned Ukrainale kiidetakse valitsuses alati heaks salaja.

Mai lõpu seisuga oli Tšehhi saatnud Ukrainale kaheksa lennumasinat, 62 tanki, 131 soomusmasinat, 26 keemiaseiremasinat ja 16 õhutõrjemasinat, öeldakse kaitsministeeriumi kodulehel. Lisaks on ukrainlased saanud 47 autot, 13 haubitsat, 12 raketiheitjat, 4900 raketti, 645 tankitõrjeraketti ja 8022 rakettgranaati.

Ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles mais, et alliansi eesmärk on anda Ukrainale 40 miljardi euro eest sõjalist abi aastas.

Černochová ütles esmaspäeval, et Tšehhi varud hakkavad kokku kuivama, kuid riigil on siiski veel üht-teist Ukrainale saata, kuna oma idast pärit tehnoloogia vahetatakse lääne oma vastu.

Venemaa teatas Tšassiv Jari linnaosa vallutamisest

Venemaa teatas kolmapäeval, et tema väed vallutasid kuid kestnud pealetungi järel Ida-Ukrainas Bahmuti lähedal mäe otsas asuvas Tšassiv Jaris ühe linnaosa.

Kaitseministeerium ütles, et Vene väed “vabastasid Tšassiv Jari Novõi rajooni”. Teatest ei selgu, kas nad ületasid läbi linna idaosa kulgeva kanali.

Ukraina luure hävitas üle tosina Vene sõiduki ja soomuki

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse eriüksuse Kabul 9 sõdurid hävitasid ööpäevaga üle tosina sissetungijate tehnikaühiku, teatas ametkond kolmapäeval.

“Ukraina kaitseministeeriumi luurepevalitsuse eriüksuse Kabul 9 sõdalased põletasid rindel ööpäevaga tuhaks üle tosina moskoviitide masina ja soomuki. Tõhus töö Vene sissetungijate logistika hävitamiseks FPV-droonidega jätkub,” seisis luurepeavalitsuse sotsiaalmeedia sõnumis.

Venemaa õhurünnakus Dniprole sai surma kolm inimest

Venemaa raketi- ja droonirünnakus Dnipro linnale Kesk-Ukrainas sai surma neli ja vigastada 27 inimest, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak.

“Vaenlane jätkab salakavalaid rünnakuid,” lisas Lõssak.

Kuberneri sõnul sai kannatada 27 inimest, kelle hulgas on 14-aastane tüdruk.

Dnipropetrovski oblastinõukogu esimees Mõkola Lukašuk ütles, et rünnak oli massiivne, ja postitas sotsiaalmeediasse pilte purustustest.

“Selline näeb nüüd välja üks linna ostukeskustest. Autod ja aknad on puruks, pihta sai bensiinijaam,” ütles Lukašuk.

Neljapäev kuulutati linnas leinapäevaks.

Vene väed on Dnipro linna pommitanud kogu täiemahulise sõja vältel. Enne sõda elas linnas umbes pool miljonit inimest. Dnipro asub Lõuna-Ukraina rindejoone lähimast punktist umbes 100 kilomeetri kaugusel.

Ida-Ukraina Donetski ja Harkivi oblasti ametnikud teatasid kahe tsiviilisiku hukkumisest Vene vägede öistes rünnakutes.

Novorossiiski linnapea teatas droonirünnakust merelt

Musta mere äärse Venemaa linna Novorossiiski võimud teatasid, et linna ründasid mehitamata alused merelt. Novorossiiskis asub suurem osa Venemaa Musta mere laevastikust.

“Novorossiiskis on plahvatused, linnapea teatas mehitamata paatide rünnaku tõrjumisest,” teatas ASTRA Telegrami kanal, vahendas Ukrinform.

Novorossiiski linnapea Andrei Kravtšenko kutsus inimesi üles vältima avatud alasid mere ääres. Ta tuletas meelde, et on vastuvõetamatu teha ja postitada fotosid või videoid linna kaitsevahenditest ning eriteenistuste ja operatiivteenistuste tööst.

Novorossiiski elanikud teatavad sotsiaalmeedias võimsatest plahvatustest.

Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk on varem öelnud, et Venemaa väed võivad Novorossiiski baasis allveelaevu laadida.

Hiina arendab Venemaa jaoks ründedroone, usuvad liitlased

Hiina ettevõtted arendavad väidetavalt ründedroone, mis on sarnased Iraanis toodetud Shahed-tüüpi droonidega, et aidata Venemaad sõjas Ukraina vastu, teatas Bloomberg 2. juulil, viidates asjaga kursis olevatele Euroopa ametnikele.

Bloombergi andmetel pidasid Hiina ja Venemaa ettevõtted 2023. aastal läbirääkimisi, et arendada massiliselt toodetud Shahed-drooniga sarnast ründedrooni, ütlesid mitmed anonüümseks jäänud Euroopa ametnikud, vahendab The Kyiv Independent.

Ametnikud ütlesid, et droone ei ole veel Ukrainas kasutatud.

Kuigi Hiina püüab ametlikult säilitada neutraalset seisukohta Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu ja eitab surmava abi andmist, jätkavad Peking ja Moskva oma sidemete tugevdamist, mida rõhutas Venemaa juhi Vladimir Putini külastus Hiina kolleegi Xi Jinpingi juurde mais.

Erinevad riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, on süüdistanud Hiinat pidevas Venemaa sõjamasina abistamises Ukrainas, pakkudes tööriistu, relvatehnoloogiat, satelliidipilte, pooljuhte ja muid kaheotstarbelisi tehnoloogiaid.

“Me teeme NATO-s kõik, et paljastada tõsiasi, et Hiina Rahvavabariik ei ole enam neutraalne osaline, ja hoiatame Hiinat Venemaa toetamise ohtude eest selles põhjendamatus agressioonisõjas,” ütles USA suursaadik NATO juures Julianne Smith Bloomberg Televisioonile.

Bloombergile antud avalduses eitas Hiina saatkonna pressiesindaja USA-s Liu Pengyu, et Hiina pakub Venemaale surmavat abi ja nõudis lääneriikidelt viivitamatut võitluse õhutamise ja vastasseisu provotseerimise lõpetamist.

NATO liitlased on korduvalt hoiatanud Hiinat Venemaale surmava sõjalise abi andmise eest ja kutsunud Pekingit üles kasutama oma mõju Moskva üle, et aidata sõda lõpetada.

Iraan on alates täiemahulise invasiooni algusest veebruaris 2022 tootnud Venemaale Shahed-tüüpi droone. Neid droone, mis tavaliselt kannavad lõhkeaineid, on odav masstoota, kuid suhteliselt kallis alla tulistada.

Ukrainasse jõudis ligi 6000 päikesepaneeli haiglate elektriga varustamiseks

Euroopa Komisjoniga sõlmitud lepingu alusel on Ukraina saanud 5876 päikesepaneeli, et üle riigi varustada haiglaid elektriga, teatas Ukraina energeetikaministeerium 2. juulil sotsiaalmeedias.

Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu on sagenenud ja ukrainlased seisavad endiselt silmitsi pikkade igapäevaste elektrikatkestustega.

Paneelid, mille tootis Itaalia ettevõte Enel, toodavad haiglatele Žõtomõri, Volõõni, Hmelnõtskõi, Kiievi ja Odessa oblastites kokku umbes 2 megavatti elektrienergiat, teatas Energeetikaministeerium.

“Venemaa pidevad rünnakud Ukraina energiasüsteemi vastu muudavad meditsiinilise taristu väga haavatavaks. Elektrikatkestused mõjutavad haiglate tööd,” ütles Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško. “Et võimaldada meditsiiniasutustel pakkuda patsientidele katkematut arstiabi, töötame nende varustamisel alternatiivsete energiaallikatega, sealhulgas päikesepaneelidega. See on oluline samm energiasõltumatuse ja meditsiiniasutuste stabiilse töö suunas.”

Oma avalduses märkis Energeetikaministeerium, et päikesepaneelide paigaldamiseks vajalikku varustust rahastatakse rahvusvahelise Ukraina Energia Toetusfondi kaudu ning päikesepaneelidega varustatakse üha rohkem haiglaid ka edaspidi.

Lepingut, nimega “Lootuse Kiir,” juhtisid Ukraina tervishoiu- ja energeetikaministeeriumid koostöös Euroopa Komisjoniga.

Energiataristu rünnakute tõttu hakkas Ukraina 15. mail rakendama järkjärgulisi elektrikatkestusi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõjaväelast

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 546 270 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

– tankid 8123 (+16);

– jalaväe lahingumasinad 15 583 (+17);

– suurtükisüsteemid 14 712 (+57);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 876 (+2);

– lennukid 360 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 668 (+27);

– tiibraketid 2336 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 850 (+63);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2464 (+12).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

As Estonia continues to grapple with the Russian-Ukrainian conflict, it is essential to acknowledge the bravery of Ukraine’s intelligence agency in taking down an enemy warship and a landing craft in a daring nighttime operation. The sinking of the Russian vessels on the 861st day of the war serves as a testament to Ukraine’s determination to defend its territorial integrity and resist Russian aggression.