Soome ametiühingud otsustasid streiki veel nädala võrra pikendada | Välismaa

Soome ametiühingud on otsustanud oma meeleavaldust veel nädala võrra pikendada, suurendades seeläbi survevalvet valitsusele ja tööandjatele. See otsus näitab ametiühingute kindlat seisukohta ning soovi saavutada õiglased tingimused oma liikmetele. Streigil on märkimisväärne mõju Soome majandusele ja tööstusele ning see teeb sellest olulise sündmuse ka naaberriikidele, sealhulgas Eestile. Antud olukord tõstab esile ametiühingute võitluse õiglaste töötingimuste eest ning paneb mõtlema ka Eesti tööjõule ja selle olukorrale.

Soomes on kaks nädalat kestnud ekspordisektori streik ja ametiühingud otsustasid seda veel nädala võrra pikendada. Alates sügisest on toimunud mitu poliitilist streiki ja meeleavaldust, et sundida valitsust tööturureformidest taganema.

Soome valitsuse sõnul oleks tööturureformid tulnud ammu ära teha, sest Soome konkurentsivõime väheneb, laenukoormus suureneb ja majandusel ei lähe hästi. Ametiühingud aga leiavad, et muudatused on tööandja poole kaldu. Ja tõepoolest, suur osa muudatustest on sellised, mida ettevõtjad on ammu oodanud.

“Tahetakse suurendada tööandjate sõnaõigust ja selgelt vähendada töötajate võimalust mõjutada oma töötingimusi kollektiivlepingute kaudu. Ja ka muidu vähendada tööandja kulutusi ehk tegelikult halvendada töötajate toimetulekut,” rääkis Jarkko Eloranta Soome ametiühingute liidust.

Eriti ärritab ametiühinguid valitsuse soov vähendada ametiühingute rolli kollektiivlepingute sõlmimisel ja piirata poliitilisi streike. Valitsuse sõnul on aga Soome majandus nii halvas olukorras, et reforme on vaja.

“Me peame need uuendused läbi viima, sest eelmised valitsused on sageli teinud nii, et reformid on jäetud tegemata, kui kõik tööturu osapooled ei ole nendega nõustunud, aga seekord ei ole ühelgi osapoolel sellist vetoõigust,” lausus Soome tööminister Arto Satonen.

Praegune ekspordisektori streik on peatanud muuhulgas kaubaveo raudteedel ja sadamates. Merekonteinerid kuhjuvad, veokeid on tänavatel näha palju enam kui tavaliselt, sest rohkem kasutatakse maanteetransporti.

Tavainimene praegust streiki üldiselt ei tunneta, välja arvatud see, et Neste streigi tõttu võib mootorikütus tanklates osta saada. Mõned soomlased on igaks juhuks bensiini varunud

“Ma hoian ikka paagi täis, ma ei varu otseselt, aga hoian paagi täis,” ütles pensionär Harri.

Siiani on olnud vastamisi kaks kõva kivi ja läbirääkimised ei ole tulemust andnud. Valitsus on korduvalt toonitanud, et reformidest ei loobuta

“Muidugi, mida rutem streigid lõppevad, seda parem, aga nende reformide mõju on nii ulatuslik, et nende mõju on pika aja peale suurem kui praeguste streikide mõju,” ütles Satonen.

Valitsus on juba teatanud, et senistest meetmetest Soome majanduse tasakaalustamiseks ei piisa ja vaja on veel miljardi euro võrra kohaneda. Maist peaks aga jõustuma kord, et poliitiline streik ei tohi kesta üle 24 tunni. Ametiühingud on valmis, et võitlus oma õiguste eest jätkub veel sügiselgi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Soome ametiühingute otsus pikendada streiki veel nädala võrra annab selge signaali nende kindlatest eesmärkidest ja nõudmistest. See näitab, et ametiühingud on valmis võitlema töötajate õiguste eest ning ei kavatse taganeda enne, kui nende nõudmised on täidetud. Streigil on märkimisväärne mõju nii Soome majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna. Oluline on näha, kuidas see olukord edasi areneb ja milliseid muutusi see võib kaasa tuua nii Soome kui ka kogu Euroopa ametiühinguliikumisele.