Viimastel aastatel on Venemaa välispoliitiline kursimuutus pälvinud suurt tähelepanu rahvusvahelisel areenil. Kuid Eesti president Kersti Kaljulaidi nõunik Piret Pevkuri sõnul ei tohiks me lasta end petta. Ta väidab, et Venemaa retoorikamuutus ei tähenda tegelikult midagi ning et me ei tohiks lõdva randmega suhtuda Venemaa taktikatesse. Kuid mis võib olla selle taga peidus ning millised ohud võivad varitseda Eestile ja teistele Euroopa riikidele? Analüütikud ja eksperdid jälgivad olukorda teraselt, et mõista Venemaa tegelikke kavatsusi ja vastata neile tõhusalt.
Kui Venemaa otsustab sõjalist sissetungi Ukrainasse lõpuks sõjaks hakata nimetama, siis see ei muuda Eesti ega teiste lääneriikide jaoks midagi, ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
“Meie jaoks on see olnud ju kogu aeg arusaamine, et tegemist on Venemaa sõjaga Ukraina vastu, siin ei ole midagi üllatavat. See, kui Venemaa lõpuks ise tunnistab seda, et nimetades hiirt püüdvat neljajalgsed kassiks, siis seda on hea teada, aga sisulise mõttes see ei muuda ju mitte midagi,” märkis Pevkur reedel ERR-ile.
Kaitseminister kommenteeris selliselt Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi reedest avaldust, et kui seni oli Venemaa nimetatud täiemahulist sõjalist kallaletungi Ukrainale sõjaliseks erioperatsiooniks, siis nüüd on see kasvanud üle tõeliseks sõjaks.
“See ei muuda ei meie käitumises ega lääneliitlaste käitumises mitte midagi. Me oleme käsitlenud olukorda Ukrainas ju kogu aeg kui Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja seetõttu ei ole siin selles avalduses ei midagi üllatavat ega midagi uudisväärtuslikku,” rõhutas Pevkur.
“Me oleme sõjaseisukorras. Jah, see algas kui sõjaline erioperatsioon, kuid niipea kui tekkis see kamp, kui kollektiivne lääs sai selle osalejaks Ukraina poolel, sai see meie jaoks sõjaks. Olen selles veendunud. Ning igaüks peab seda mõistma, enda sisemise mobilisatsiooni jaoks,” ütles Peskov reedel ilmunud intervjuus väljaandele Argumentõ i Faktõ.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti kaitseministri Juri Pevkuri arvates ei tähenda Venemaa retoorikamuutus midagi olulist. Ta usub, et Venemaa tegelikud teod räägivad rohkem kui nende sõnad, seega ei tohiks olla põhjust muutuda liialt murelikuks. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti peaks alati valmis olema kõikvõimalikeks stsenaariumideks ning jätkama tihedat koostööd NATO ja teiste liitlastega. Lõppkokkuvõttes on oluline säilitada mõõdukas valvsus ja jätkata oma riigi kaitsmist tõhusate meetmetega.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus