Külliki Saldre: olen tüüpiline töötav vanaema | Teater

Terviseks! Külliki Saldre on tuntud Eesti näitlejanna, kes on tuntud oma kirgliku tööeetika ja südamlikkuse poolest. Ta on paljudele tuntud kui armastav vanaema, kes tasakaalustab oma karjääri teatris ja pereelu ning jagab oma elutarkusi kõigiga, kes tema lähedal on. Tema pühendumus teatrile on inspireeriv ja tema unikaalne võime tuua karakterid ellu on võrratu. Külliki Saldre on tõeline töötav vanaema, kes on nagu päike – alati särav ja soe. Tutvumine temaga teatris on tõeline elamus, mis jääb meelde alatiseks.

Kultuurisaatel “OP” oli sel nädalal külas näitleja Külliki Saldre, kes on enda sõnul tüüpiline töötav vanaema.

Vanemuises töötav Külliki Saldre avaldas, et pika karjääri jooksul on talle eriliselt hinge pungenud lavakooli diploomitöö “Kuus tegelast autorit otsimas”.

“Minu jaoks oli see suur üllatus, et Panso sellise valiku tegi. Ma olin kooliajal küllalt uje, naiivne ja ebakindel ja see kool oli üsna raske katsumus minu jaoks. See, et Panso otsustas, et mina hakkan mängima peaosa, see oli minu esimene suur osa. Lõppkokkuvõttes vist jäädi minuga rahule,” meenutas näitleja.

Oma suurimateks õpetajateks peab Saldre näitlejaid, kes mängisid Draamateatris siis, kui ta seal oma teatriteed alustas. “Ma olen väga tänulik oma saatusele, et mind suunati just Draamateatrisse. Ma tõesti istusin kõik esmaspäeva õhtud saalis ja vaatasin etendusi. Lavastust “Kolm õde” käisin vaatamas nagu ooperit – tahtsin teatud stseene jälle ja jälle näha. Läbi selle vaatamise ja jälgimise ma õppisin – see oli mulle magistrantuuriks,” rääkis Saldre. 

Hetkel mängukavas olevatest lavastustest tõstis Saldre esile “Niskamäe naised”. “See oli küll väga suur õnn, et Tiit (Palu – toim.) selle materjali valis ja mulle rolli pakkus, ma olen talle väga tänulik selle eest. See on selline materjal, kus ma ennast inimesena ära tunnen – ma olen ju maatüdruk.”

Kõige viimane esietendus oli Saldrel jaanuaris Marta Aliide Jakovski lavastuses “Lõpp”, mis räägib surmast. “Minu jaoks ei ole surm niisugune teema, millest ei saa rääkida. See on küll suur tundmatus, mis meie ees seisab, aga ma tean, et kui see on juhtunud, siis mul on juba ükskõik. Selliseid materjale on vaja eelkõige jääjatele – et kuidas edasi elada ja olla,” tõdes ta. 

Üks oluline roll on Saldrel lisaks lavarollidele veel täita – see on vanaema roll. “Ma olen ikkagi tüüpiline töötav vanaema – see töö võtab ju küllalt palju energiat. Küllap ma peaksin nendega rohkem tegelema, aga suvel oleme rohkem koos.” 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Külliki Saldre on õnnelik ja enesega rahul töötav vanaema, kes suudab ühendada nii pereloomise kui ka töötamise. Tema lugu on inspireeriv ning näitab, et vanemaealised inimesed saavad olla endiselt väga aktiivsed ning täis energiat. Teater, kus Külliki töötab, on tema teiseks koduks ning see annab talle elus palju rõõmu ja tähendust. Tema lugu on hea näide sellest, et ega vanus ei pea olema takistuseks sellele, et elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu.