Maaten Estonia juurdeehitusest: ma ei saa teistest osapooltest üle sõita | Kultuuripoliitika

Eestis on viimasel ajal tekkinud tuline debatt maa- ja ehituspoliitika üle, eriti seoses maakasutuse ja -planeerimisega. Maaten Estonia juurdeehituse teema on muutunud üheks kõige vastuolulisemaks küsimuseks, kus ühelt poolt seisavad ehitajad ja arendajad ning teiselt poolt loodushoiu- ja kultuuripärandi kaitsjad. Kuidas leida tasakaal majandusarengu ja keskkonnaalaste huvide vahel on küsimus, mis kipub põrkuma vastuolevate arvamuste ja huvidega. Selles kontekstis on kultuuripoliitika mänginud olulist rolli, sest see puudutab otseselt meie kultuuripärandi ja identiteedi säilimist.

Rahvusooper Estonia direktor Ott Maaten rõhutas “Terevisoonis”, et rahvusooperi kavandatav juurdeehitus peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. Me ei saa nii-öelda teerulliga minna, rõhutas ta.

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, mille abil Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, minnes mööda nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest, on tekitanud vastakaid arvamusi, avaldas “Aktuaalne kaamera” teisipäeval.

Tallinnasuuruse linna jaoks ja selle regiooni jaoks, Harjumaa ja ümbrus kokku, on see 1000-kohaline saal väga optimaalne. Me ei ole kunagi pretendeerinud, et ooperi- ja balletisaal peaks olema topelt või kolm korda suurem,” kommenteeris ta “Terevisioonis”.

Estonia peab olema rahvusvaheliselt esindatud, peab meie artiste välja viima ja vastupidi, tegema rahvusvahelist koostööd,” loetles ta.

2021. aastal võttis riigikogu vastu otsuse Estoniale juurdeehituse tegemiseks. “Räägiti juurdeehitusest, mitte sissehitusest, pealeehitusest, allaehitusest. See otsus oli juurdeehitus,” rõhutas Maaten. “Riigikogu hindas riigi rahalisi võimalusi ja selle keskmeks oli, et Eesti kultuuriruumis puudub täna muusikateatri ehk ooperi- ja balletikunsti jaoks sobiv saal.”

Hiljem on aga selgunud, et juurdeehitus ei ole muinsus- ja looduskaitsekorraga kooskõlas. Samuti tekitab juurdeehitus erimeelsusi ka Tallinna linnavalituses.

Nüüd on aga riigikogu kultuurikomisjon algatanud eelnõu, et Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, mis võimaldab mööda minna nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest.

“Nende piirangute mahavõtmine on nii-öelda tavamehhanismiga suhteliselt keeruline ja aeganõudev. Selle tõttu läheb riigikogu rahvusooperi toetusgrupi eestvedamisel ja nüüd siis kultuurikomisjoni ettepanekul menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse kehtestada eriplaneering sellele alale ehk see võimaldaks seadusandluses teatud muudatusi teha – teha natukene kiiremini ja natukene efektiivsemalt. Sellega tekiks meie nii-öelda tegevvõimule ehk siis kultuuriministeeriumi ametnikele ja linnaametnikele täiendav võimlus kiiremini liikuda,” rääkis Maaten.

Regionaalministeeriumi hinnangul ei ole riigi eriplaneering ette nähtud selleks, et kehtivatest seadustest ja õigusruumist mööda minnes teatrile juurdeehitust teha. Tallinna linnavalitsus ei pea aga kahe ooperi- ja balletisaali rajamist mõistlikuks.

Maaten tõdes, et saab ka teistest huvigruppidest aru ning projekt peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. “Me ei saa nii-öelda teerulliga minna. Ma saan ka ametkondadest ja ametnikest aru, kelle ülesanne ongi hea seista ja järelvalvata, et ei toimuks seadusevastast ja muud sellist. Selles valguses tulebki diskussiooniga seda asja lahendada,” rääkis teatrijuht.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis on juurdeehitusi käsitlevad arutelud keerulised ning oluline on arvestada kõigi osapoolte seisukohti ja huve. Kultuuripoliitika seisukohast on oluline järgida dialoogi ja kaasata kõiki huvigruppe otsuste tegemisse. Maateni juurdeehitus jääb hetkel veel paljude erinevate arvamuste vahele ning oluline on leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki osapooli. Oluline on meeles pidada, et kultuuripärandit tuleb hoida ja arendada kooskõlas kõigi huvidega.