Kohus keelas austraallaasel Bitcoini loojana esinemise | R2 Portaal

Tähelepanu kõigile krüptorahade fännidele! Kohus Eestis on keelanud Austraalia mehel Craig Wright’il, kes väidab end olevat Bitcoini looja Satoshi Nakamoto, esinemise. See otsus on tekitanud palju kõneainet nii kohalikus kui ka rahvusvahelises krüptorahade kogukonnas. Wright’i identiteedi ümber käivad vaidlused on kestnud juba aastaid ning tema Eestis esinemise keeld on järgmine põnev pööre selles intrigeerivas loos. Jääme ootama, mis edasi saab ja kuidas see mõjutab krüptoraha maailma.

Ühendkuningriigi Londoni kohus otsustas ülekaalukate tõendite najal, et Craig Wright pole Bitcoini autor Satoshi Nakamoto, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Arvukaid sonette ja 37 näidendit kirjutanud William Shakespeare’i peetakse üheks olulisemaks inglise keeles kirjutanud autoriks. Väite viimase poolega ollakse üldiselt ühte meelt. Üle aegade on aga kaheldud Williami isikus. Shakespeare’i autorlust puudutav vaidlus tulenes mõnede veendumustest, et suhteliselt tagasihoidliku taustaga ja piiratud formaalse haridusega Shakespeare poleks saanud kirjutada sedavõrd keerukaid ja sügavate teadmistega teoseid.

Müsteeriumihuviliste fantaasiat kõditab veel asjaolu, et teadaolevalt eksisteerib ainult kuus autentseks hinnatud William Shakespeare’i allkirja ja igaühe kirjapilt on erinev. Need on “Willm Shakp,” “William Shaksper,” “Wm Shakspe,” “William Shakspere,” “Willm Shakspere,” ja “By me William Shakspeare.”. Kuus omanäolist allkirja esineb kokku neljal dokumendil. Praegustes õpikutes ja teatmeteostes viimasena esitatud on kirjas testamendil.

Sestap on aastate jooksul oletatud, et tegemist võib olla kunstniku pseudonüümiga. Tõeliseks kirjanikuks on pakutud mitmeid alternatiivseid kandidaate. Nendeks on näiteks kaasaegse teadusmõtte rajaja Francis Bacon, näitekirjanik Christopher Marlowe ja toona paljudele kunstnikele patrooniks olnud Oxfordi 17. krahv Edward de Vere.

Vaatamata erinevatele väidetele ja teooriatele on peavooluteadlased ühel meelel, et Stratford-upon-Avonist pärit Shakespeare kirjutas talle omistatud näidendid ja luuletused ning tegemist on reaalse ja ainuma isikuga. Allkirjade müsteeriumile vastamiseks on vaja arvestada ajastuga. Toonases piiratud kirjaoskusega ühiskonnas polnud oma nime kirjapilt standardiseeritud ja allkiri ei omanud tänapäevases mõttes isiku tuvastamise eesmärki. Allkiri väljendas selle andmise hetkel kirjutaja tahet.

Oluline on veel see, et Bacon, Marlow ega de Vere ei nõudnud, et neid nimetatakse Shakespeare’iks. “Hamleti”, “Veneetsia kaupmehe”, “Romeo ja Julia” või “Kuningas Leare’i” autorluse ümberjagamine olid hilisemate inimeste idee.

Tänapäevast leiab seevastu juhtumi konkreetse indiviidiga, kes tahab esineda krüptoraha Bitcoini leiutanud müütiline isiku Saotshi Nakamotona. Aastal 2008 avaldatud Bitcoini tutvustava dokumendi autor Nakamoto isik on tehnoloogia ning rahandusmaailmas üks püsivamaid ja intrigeerivamaid saladusi.

Nakamoto osales kuni 2010. aastani aktiivselt Bitcoini arendamisel ning suhtles foorumite ja e-kirjade kaudu selle arendajate ja huvilistest krüptokogukonnaga. 2010. aasta lõpus loovutas ta Bitcoini lähtekoodi hoidla ja kasutajate informeerimiseks loodud võrgu hoiatusvõtme selleks asutatud kogukonnale. Seejärel Nakamoto kadus.

Miks keegi soovib olla Satoshi Nakamoto, on omaette küsimus. Nime võib pidada emotsionaalselt kahe teraga mõõgaks. Sellega kaasneks teatud sotsiaalne kapital ja samas ka kurnav tähelepanu. Nime eest Bitcoine juurde ei saaks. Viimased kaheksa aastat Nakamoto mõttelist nime omistada püüdnud austraallane Craig Wright soovib ilmselt võimu, kuna kisub tüli mitme krüptorahaarendajaga, neid alavääristades ja rünnates. Lisaks on tal pooleli kohtuvaidlus väidetavalt temale kuuluva intellektuaalomandi küsimuses.

Satoshi Nakamoto pole endast praeguseni märku andnud. Arvatakse, et ta võib olla surnud, Seepeale otsiti võimalikke kandidaate hiljuti elavate seast lahkunud arvutiekspertide seast. Samas peetakse võimalikuks, et tegemist pole isiku, vaid suurema inimrühmaga. Nad on majanduslikult heal järjel ega vaja täiendavalt koormavat tähelepanu ja vastutusega kaasnevaid riske.

Natuke loodeti, et Satoshi Nakamoto, olgu siis tema või nemad, võinuks viimase kaheksa aasta jooksul lekitada Craig Wrighti väiteid põrmustavaid vihjeid. Neid ei leitud. Vastupidiste tõendite nappus võimaldas austraallasel hoida pokkerinägu ja võõra isikuna edasi tegutseda.

Ent kust me teame, et ta tegutses võõra isikuna? Ühendkuningriigi Londoni kohus otsustas eelmisel neljapäeval ülekaalukate tõendite najal, et Craig Wright pole Bitcoini autor ega sama isik, kes aastatel 2008–2011 omas või tegutses varjunime Satoshi Nakamoto all.

Nii Shakespeare’ist kui ka Nakamotost on jäänud maha pärand, mis trumpab nende salapärast identiteeti. Shakespeare’i pärandist erineb Bitcoin ka selle poolest, et kõik on tuttavad Bitcoini hinnaga, aga keegi ei tea, mis on selle väärtus ja kus see asub.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kohus Eestis on selgelt võtnud seisukoha, et riskantsed finantstehingud ja petuskeemid ei kuulu siinse ühiskonna hulka. Keelates austraallasel Bitcoini loojana esinemise, on kohus kaitstud Eesti elanikke võimalike pettuste ja rahaliste kaotuste eest. See otsus toob esile Eesti õigussüsteemi kindla seisukoha digitaalvaluutade ja krüptoraha suhtes ning näitab, et väärtegude eest tuleb vastutada, olenemata sellest, kui kaugele need on toime pandud. Eestis panustatakse seaduskuulekusele ja turvalisusele ning see peaks olema eeskujuks ka teistele riikidele.