Pangajuht: Eesti majanduspoliitika on ühetaoline, aga jõukad riigid nii ei tee | Majandus

2316573h05e1t24

Tere tulemast Eestisse, kus majanduspoliitika on kuum teema! Pangajuhid väidavad, et Eesti majanduspoliitika on liiga ühetaoline ja ei võta arvesse erinevate riikide vajadusi. Jõukamad riigid on näidanud, et mitmekesisus ja paindlikkus on võti majanduse edule. Kas Eesti on valmis kohandama oma poliitikat, et saavutada suuremat majanduslikku jõukust ja edu? Astume koos uurimisretkele, et avastada, kuidas Eesti majandus saab muutuda ja kasvada!

Eesti on 30 aastat lähenenud majanduspoliitikale ühetaoliselt ja see on siiani ka toiminud, kuid jõukamad riigid ei tee asju kogu aeg ühtemoodi, ütles LHV panga juht Madis Toomsalu “Esimeses stuudios”.

Toomsalu hinnangul aitaks Eesti majandust suurem sihitatus välisinvesteeringute riiki meelitamisel.

“Me oleme lähenenud asjadele minu arvates ühetaoliselt ja see on meid 30 aastat kandnud päris hästi. Aga kui vaadata ükskõik millist Eestist jõukamat riiki, siis seal ei ole ühetaolist lähenemist majanduspoliitikale. Mida ma selle all mõtlen? Meil on hästi lihtne maksusüsteem, lihtne erinevate toetuste süsteem ja seal on väga tugevad plussid. Aga kui näiteks vaadata välisinvesteeringuid, kuidas meist rikkamad riigid toimetavad, siis väga sihitud pakumistega otse ettevõtete vastu,” rääkis ta.

“See pole selline abstraktne programm, vaid konkreetne ettevõte, konkreetne toetus, tasuvusaeg kusjuures on ülilühike. Ettevõte teeb oma investeeringud, maksab maksud, palkab tööjõudu ja kaudsete tuludena toob siia oskusteabe ja kõik muud ka,” lisas Toomsalu.

Ta selgitas, et niisuguse välisinvesteeringute meelitamise vastuargument on siin tavaliselt see, et Eesti riigil ei ole selle jaoks raha. Toomsalu sõnul selleks aga ülisuuri summasid ei kulu ja Eesti riigil on tegelikult see raha olemas.

“Näiteks paarkümmend miljonit – suhteliselt juhuslik näide –, jagad kahe või kolmega, saad seitse või 10 miljonit eurot. See on globaalselt ka ülisuur raha, et tuua siia mingi konkreetne investeering. Need näited, kuidas Eestist on ära mindud, on sellise suurusjärgu summade pärast. Eesti riigil on see raha olemas. Ja vastukaaluks võib ju alati kokkuleppida, mis investeeringud, mitut töökohta ja kõike seda me ootame ja saab seda maksutulusse arvutada. Ja ausalt öeldes on see väga hea investeering ka sisulise matemaatika ja tootluse mõttes. Me peaksime sellele rohkem mõtlema,” selgitas ta, et Eesti peaks rohkem võitlema.

Loe rohkem:  Taasiseseisvumise järel loodud Tartu fond jagab endiselt eluasemelaene | Majandus

“Võidelda tuleb nii proaktiivselt sõnumitega käies, aga natuke raha ka investeerides. Aga jah, seal taga on see, et me teeme asju ühtemoodi. Jõukamad riigid ei tee asju ühtemoodi kogu aeg,” lisas ta.

Valitsusel on plaan kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035. Toomsalu hinnangul on see tehtav, kuid lisaks suurele plaanile peab olema ka lühemaajalisi sisulisi plaane.

“Kõik algab sellest, et sul on plaan ja visioon. Aga samas on sinna visiooni kirjutatud asjad, millest ettevõtjad on rääkinud kohati paarkümnend aastat. Eesti riigi tulud on rohkem kui 80 protsendi ulatuses tööjõu- ja tarbimismaksud. Tarbimismaksud tulevad palga pealt, palk tuleb ettevõtetest, tööjõud tuleb ettevõtest. Asjad algavad ettevõtetest, nad on rääkinud täpselt sama juttu. Nüüd see on pandud visiooni. Lihtsalt tuleks kuulata ja ära teha,” kommenteeris Toomsalu.

“Aga sellel visioonil on tehniliselt üks nõrk külg. Kuna me oleme samasuguse visiooni teinud ka LHV-le – saada 10 aastaga siin suurimaks pangaks –, siis tagurpidi me oleme selle lahendanud ikkagi iga üksiku aastaplaani osas ka, kes on järgmise aasta plaani eest vastavalt valdkondadele vastutaja. Nimeliselt võiks olla minister ja tähtaeg ja tegevusplaan juurde. Muidu on 12 aastat tulevikku ilma vastutajata ja mis järgmine aasta saab, me ei tea,” lisas ta. 

Kriisist väljume nõrgemana, kuid inimeste majandususaldus on taastumas

Toomsalu hinnangul tuleb Eesti praegusest majanduskriisist välja varasemast nõrgemana. Samas aitab Eestit tema sõnul see, et tööjõuturg on püsinud paindlik.

“Varasemate kriiside õppetund on olnud see, et kui sa lased tööjõuturul kiiresti kohaneda vastavalt vajadustele ja struktuurimuudatustele, siis see on tegelikult hea vundament. Ma arvan, et mingid fundamentaalsed alused on tegelikult head. Me muidugi sõltume hästi palju kaubanduspartneritest. Aga et tulla tugevamana välja, me peame mõnda oma mõtlemisraami muutma ja minema natukene rohkem sihitumaks osades kohtades,” selgitas ta.

Loe rohkem:  Balticconnectori purunemine alandas gaasi hinda Eestis ja tõstis Soomes | Majandus

Toomsalu tõdes, et majandusstatistika tõenäoliselt läheb esialgu veel veidi halvemaks, näiteks töötuse määr ja raskustesse sattunud ettevõtete hulk, sest see ilmneb viitajaga. Samas on inimeste majandususaldus taastumas.

“Aga uut statistikat loob ju tänane käitumine. Ehk kui vaadata käitumuslikke nurki, siis vaatasime pangastatistikat ka ja me näeme tegelikult erinevate kaardimaksete ja maksete arvu kasvu. Inimeste majandususaldus on hakanud tõusma, hinnad on alla tulnud ehk ostujõud hakkab taastuma,” rääkis ta.

Toomsalu märkis, et ajalugu näitab, et enamus kriisidest lõpeb paari aasta jooksul ning valgus tunneli lõpust paistab.

“Aga Eesti sõltub ju ekspordipartneritest ja kõik muud tegurid ka. Puudu on natuke visiooni ja pealehakkamist ja proaktiivsust. Selged sõnumid ja küll ta tuleb,” lisas ta.

Küsimusele, kas Eesti peaks tulevikus panustama tööstuse asemel rohkem teenusmajandusele, vastas Toomsalu, et jõukal riigil on mõlemat vaja ja neid valdkondi ei tohiks omavahel vastandada.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduspoliitika peaks pöörama rohkem tähelepanu erinevatele sektoritele ja piirkondadele, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ning võrdsed arenguvõimalused kõigile elanikele. Pangajuhid soovitavad mitmekesistada majandusstruktuuri ning muuta poliitikad paindlikumaks, et kohaneda kiiresti muutuva globaalse majanduskliimaga. Jõukad riigid on näidanud, et ühetaoline majanduspoliitika ei pruugi alati olla parim lahendus ning Eesti võiks sellest õppida. Tulevikus peaks Eesti majanduspoliitika keskenduma innovatsioonile, haridusele ja sotsiaalsele õiglusele, et tagada pikaajaline ja tasakaalustatud majanduskasv.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga