Disainer: mina hoian au sees nööpide tagasiõmblemist ja muid parandustöid | Inimesed

Tere tulemast Eesti disaineri maailma, kus tähtis osa loomisel on au sees nööpide tagasiõmblemine ja muud parandustööd. Siin hinnatakse käsitööd ja täpsust ning pööratakse tähelepanu detailidele. Disainerid siin riigis teavad, et iga õmblus ja iga pisiasi loeb ning see muudab nende loomingut ainulaadseks ja kvaliteetseks. Astu sisse Eesti disainimaailma ja avasta kõike seda imelist, mis meie disainerid suudavad luua!

Disainer Helene Vetik rääkis “Terevisioonis”, et ausse tuleks tõsta rõivaste parandustööd ja nii pikendada ostetud riiete eluiga. Kui aga on siiski kiusatus midagi osta, teha seda teraapiat pigem teise ringi poes. Tema sõnul võiks aga ka sinna minna nagu muuseumisse, vaatan ja panen tagasi ning tegelikult saab nii tunde kätte, et maailmas on küll palju toredaid asju, aga mul ei ole neid tegelikult oma koju vaja.

“Mina püüan kasutatud riiete poodi jõudagi siis, kui on täielik soodukas ja kõik on üks-kaks eurot,” ütles disainer Helene Vetik. “Küll aga olen tähele pannud, et mingite kaubamärkide puhul, näiteks Lotte või muude tuntumate multifilmitegelaste asjade hinnad küündivad taaskasutuspoes juba sama hinnatasemeni mis tavapoes.”

Vetiku sõnul luges ta just Euroopa statistikat teemal, miks ja kui palju inimesed taaskasutavad ning sealt selgus, et tegelikult umbes 60 protsenti Euroopa inimestest läheb teise ringi poodi seetõttu, et seal on soodsam ja vaid 30 protsenti käivad nendes poodides oma südametunnistuse tõttu. “Ülejäänud on siis need, kes ihkavad vintage-asju, kollektsionäärid ja muud. Aga nende poodide rahvapärane eesmärk on saada ikkagi midagi soodsamalt,” lisas ta.

Rootsis on olemas suur kaubanduskeskus, kus kõik ongi teise ringi asjad, Eestis on Vetiku sõnul taaskasutus ikka veel lapsekingades ja seda võiks palju rohkem olla.

Parim, mida iga inimene ise saab teha, on pikendada toote eluiga. “Isegi kui ostame toote kiirmoetööstuse poest, siis teha ikkagi nii, et see asi oleks meiega koos vähemalt kümme-viisteist aastat ja alles siis saab su südametunnistus puhas olla,” leidis Vetik. “Mitte siis, kui sa ostetud asja juba samal aastal taaskasutuspoodi viid. Mina hoian au sees nööpide tagasiõmblemist ja igasuguseid parandustöid. Võtan seda elu osana, kui on auguke sees, siis parandan ära.”

Vetiku arvates on väga tervitatav see, kui inimene ise püüab oma riideid ja asju, mida ta enam ei vaja, maha müüa. “Siis kogeb inimene ise, et heal juhul pooltest asjadest õnnestub lahti saada. Aga taaskasutuspoodides on ju samamoodi, ega nad kõikidest sinu asjadest lahti ei saa ja peavad ikkagi lõpuks kuhugi ära saatma.”

Väga oluline on ka asjade hooldus. “Kui oled asju õigesti hoidnud ja hooldanud, siis seda soovitakse ka osta ning seda saab müüa teise ringi poes,” ütles Vetik. “Vahel on aga näha, kui inimesed ise panevad oma asju müüki, et asjad on auklikud ja pesemata, kes neid tahab.”

Kui on kiusatus midagi osta ja seda teraapiat on vaja, siis soovitab Vetik minna pigem teise ringi poodi. “Aga samas võib olla minna sinna ka sellise mõttega, et lähen nagu muuseumisse, vaatan, katsun läbi ja panen tagasi. Tegelikult sa saad selle tunde kätte, et küll on palju toredaid asju maailmas, aga mul tegelikult ei ole neid oma koju vaja,” soovitas Vetik.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti disainerid hindavad kõrgelt nööpide tagasiõmblemist ja muid parandustöid, nähes nende olulisust rõivaste pikema eluea tagamisel. Inimesed hindavad kohalike disainerite oskust ja pühendumust ning usaldavad nende kätes oma rõivaste hooldamise ja parandamise. See näitab, et Eesti disainimaailm on mitmekülgne ja vastutustundlik ning jätkab traditsioonide ja oskuste hoolega hoidmist. Nööpide tagasiõmblemine ja parandustööd on oluline osa Eesti disainerite pärandist, mis aitab säilitada nende loomingu kestvust ja ajatust.