Kallas: NATO uus peasekretär peaks tulema Ida-Euroopast | Eesti

Tervist, Eesti! Hiljutine arutelu Eesti president Kersti Kaljulaidi poolt välja toodud seisukohtadest, et uus NATO peasekretär peaks tulema Ida-Euroopast, on tekitanud tuliseid debatte meie väikeses riigis. Kas see on õige samm tugevdamaks alliansi kohalolekut ja usaldusväärsust meie piirkonnas? Kas Ida-Euroopa esindaja suudaks paremini mõista ja kaitsta meie huvide ja julgeolekut? Kuidas see mõjutaks meie suhteid lääneriikidega? Läheme selle teemaga sügavamale ja uurime, miks see küsimus nii palju kõneainet pakub siin, Eestis.

Sügisel ametist lahkuva NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi järglane peaks tulema riigist, mis täidab kahe protsendi eesmärki ning ta peaks tulema ka Ida-Euroopast, vahendavad Saksa väljaanded Eesti peaministri Kaja Kallase sõnu Berliini visiidil.

Viimastel kuudel on ka Kallase enda nime pakutud Stoltenbergi potentsiaalse mantlipärijana. Nüüd aga leitakse, et tal pole selleks võimalust, sest kõikidele riikidele ei sobi Kallas oma liiga teravate väljaütlemiste tõttu Venemaa kohta. 

Stoltenbergi järglaseks on praegu jäänud Saksa meedia teatel veel kaks kandidaati: Hollandi peaminister Mark Rutte ja Rumeenia president Klaus Johannis. Saksa ajakirjanike küsimusele, kumba tema toetab, ei soovinud Kallas nimeliselt vastata. Küll aga nimetas kahte tingimust: esiteks peaks Stoltenbergi järglane tulema riigist, mis täidab kahe protsendi eesmärki ning teiseks peaks ta tulema Ida-Euroopa riigist. See välistaks Rutte.

Kallas kaitses Saksamaad kriitika eest, nagu see teeks Ukraina toetamisel liiga vähe ja liiga hilja. “Mul on vahel tunne, et Saksamaale avaldatakse liiga palju survet. Teised Euroopa riigid peaksid ka ise rohkem panustama,” ütles Kallas. 

Saksamaal keerleb debatt Ukraina toetamise üle praegu peamiselt kantsler Olaf Scholzi keeldumise üle tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus. Kuid mitte ainult. Vastuseks küsimusele Scholzi parteikaaslasest parlamendifraktsiooni juhi Rolf Mützenichi mõttemängude kohta Ukraina sõja külmutamise kohta vastas Kallas: “Vägivalda täis maailmas oleks patsifism lihtsamalt öeldes enesetapp.”

NATO riigid peaks kulutama kaitsele 3 protsenti SKT-st

Kallas kutsus NATO-t üles suurendama varasemat eesmärki kulutada kaks protsenti SKT-st kaitsele vähemalt kolmele protsendile.

“Ma tahaksin näha rohkem kui kolm protsenti,” ütles Kallas. Ja põhjendas seda sellega, et Venemaa mõistab ainult jõusignaali. Kallase sõnul investeerib Eesti riigikaitsesse üle 3,2 protsendi oma SKT-st.

Kallas tunnistas, et inimestele on raske selgitada, et kaitsesse tuleks rohkem panustada, sest nad ei tunne alati, et see just praegu vajalik oleks. “Aga selleks ajaks, kui tunnevad, on juba hilja.”

Saksa meedia meenutas, et Eesti peaminister on teinud ka ettepaneku, et kõik NATO liikmesriigid annaksid 0,25 protsenti oma SKT-st Ukrainale sõjaliseks abiks.

“Arvutasime, et kui kõik Ramsteini koalitsiooni liikmed lubaksid Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsenti SKT-st, võib see Venemaa üle trumbata,” ütles Kallas Berliinis. Ukraina kaitse kontaktgrupp, nn Ramsteini koalitsioon, koosneb enam kui 50 osariigist.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et NATO uueks peasekretäriks saamine Ida-Euroopast, nagu Eesti president Kallas on välja pakkunud, võiks tõsta esile piirkonna häält ja esindatust organisatsioonis. See võiks aidata tagada, et Ida-Euroopa julgeolekuhuvidele pööratakse rohkem tähelepanu ning parandada liitlaste vahelist koostööd ja solidaarsust. Samuti võiks see suurendada piirkonna ohutunnet ja kindlustunnet, kuna endiste idabloki riikide kogemust ja teadmisi arvestataks rohkem otsuste tegemisel. Seega võiks uue peasekretäri valimine Ida-Euroopast olla oluline samm NATO tugevuse ja efektiivsuse säilitamisel.