Texase vastuoluline immigratsiooniseadus ei jõustu siiski veel | Välismaa

Eestlaste jaoks on Texase vastuoluline immigratsiooniseadus jätkuvalt teema, mis tekitab arutelusid ja segadust. Kuigi seadus ei ole veel jõustunud, on selle mõju juba tuntav kogu maailmas. Paljud eestlased jälgivad hoolega, kuidas see seadus võib mõjutada nende võimalusi elada ja töötada Texases ning kuidas see võib peegelduda ka siinsele immigratsioonipoliitikale. Kuna Texase olukord on tähtis ka välismaalastele, on oluline olla kursis selle arengutega.

Apellatsioonikohus peatas vabariiklaste toetatud Texase seaduse jõustumise öösel vastu kolmapäeva. Seadus lubab osariigi võimudel vahistada ja välja saata inimesed, kelle puhul on kahtlusi, et nad ületasid USA-Mehhiko piiri ebaseaduslikult. Veel teisipäeval lubas konservatiividest kohtunike enamusega USA ülemkohus seadust rakendama hakata.

Kuulamine seaduse üle toimub apellatsioonikohtus hiljem sel kolmapäeval.

Demokraadist president Joe Bideni administratsiooni sõnul puudub üksikutel osariikidel õiguslik alus reguleerida sisserännet, sest see on föderaalvalitsuse ainupädevus.

Föderaalkohtunik külmutas läinud kuul Texase osariigi võimude vastu võetud seaduse. Kuigi seadus jõustus, vaidlustatakse see veel apellatsioonikohtus.

Texase vabariiklasest kuberner Greg Abbott, kes kuulutas seaduse välja eelmise aasta detsembris, postitas sotsiaalmeedias, et ülemkohtu otsuse näol oli tegemist positiivse arenguga.

Valge Maja kritiseeris aga ülemkohtu otsust teravalt.

“See seadus on järjekordne näide piiriküsimuste politiseerimisest vabariiklaste juhtkonna poolt, mis blokeerib samas tegelikke lahendusi, ütles Valge Maja esindaja Karine Jean-Pierre avalduses.

“Me oleme põhimõtteliselt eri meelt ülemkohtu korralduse osas, mis lubas Texase kahjuliku ja põhiseadusevastase seaduse jõustumist,” lisas ta.

Texase seadus keelab viibida osariigis kellelgi, kes ületas ilma nõuetekohaste dokumentideta riigipiiri väljaspool selleks mõeldud piiriületuspunkte. Seadus lubab Texase politseil ja maakondade kohtunikel vahistada ja välja saata seaduse rikkujad.

Samas teatas teisipäeval Mehhiko välisministeerium, et riik ei võta vastu mitte mingil juhul Texase osariigi võimude poolt välja saadetud inimesi, olgu nad Mehhiko enda kodanikud või välismaalased.

Rahvusvahelised lepingud, millega USA on liitunud, keelavad varjupaigataotlejate väljasaatmist ilma, et nende taotlust oleks eelnevalt menetletud. Neist reeglitest lähtuvad ka kehtivad USA föderaalsed seadused. Texase seaduses puudub aga selline säte, mis tekitab õiguslikku segadust selle osas, mis juhtuks seaduse jõustumise korral nende nõuetekohaste dokumentideta piiriületajatega, keda vahistab Texase politsei föderaalsete piirivalvurite asemel.

Kolm ülemkohtu liberaalset kohtunikku jäid teisipäevase otsuse suhtes eriarvamusele.

“Täna ärgitab kohus täiendavat kaost ja kriisi sisserände osas,” kirjutas kohtunik Sonia Sotomayor teisipäeval.

“Texas võttis vastu seaduse, mis reguleerib otseselt mittekodanike riiki sisenemist ja väljasaatmist ning annab osariigi kohtutele selgesõnalise korralduse eirata käimasolevaid föderaalseid immigratsioonimenetlusi,” ütles Sotomayor.

“See seadus muudab üle sajandi püsinud föderaalriigi võimude tasakaalu,” lisas ta.

Texase otsus liikuda edasi oma osariigi taseme seadusega toimub ajal, kui USA senatis kukkus veebruaris läbi mõlema partei läbirääkijate saavutatud piirijulgeoleku tõhustamise kokkulepe. Kuigi eelnõu koostamises osalesid vabariiklastest läbirääkijad, hääletas valdav enamus vabariiklastest senaatoreid selle vastu pärast seda, kui vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump kutsus seadusandjaid eelnõu mitte toetama.

Praegu arutavad vabariiklaste juhitud esindajatekoja saadikud oma enda piirijulgeoleku eelnõu koostamist, kuid selle vastuvõtmine demokraatide enamusega senatis on vähetõenäoline.

Eestis on jälgitud huviga Texase vastuolulist immigratsiooniseadust, mis pole siiski veel jõustunud. See seadus tekitab palju arutelu ja pingeid nii Texases kui ka teistes osariikides. Eestis tuleks seista selle eest, et immigratsiooniseadused oleksid õiglased ja inimväärset kohtlemist tagavad. On oluline, et riikide juhid ja poliitikud lähtuksid inimõigustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, et luua turvaline ja avatud ühiskond kõigile.