Balticconnectori purunemine alandas gaasi hinda Eestis ja tõstis Soomes | Majandus

Balticconnector pipeline rupture has had a significant impact on gas prices in Estonia and Finland. The disruption in the natural gas supply has caused prices to drop in Estonia while soaring in Finland. This unexpected event has brought attention to the vulnerability of the region’s energy infrastructure and the importance of diversifying energy sources. As both countries work to repair the damage and stabilize prices, the incident serves as a reminder of the crucial role energy plays in the economic well-being of nations.

Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnector katkemine mullu oktoobris tõstis gaasi hinda Soomes ja alandas Eestis. Kuidas see mõjus mõlemal turul tegutseva Eesti Gaasi majandustulemustele, ettevõte ei öelnud.

“Balticconnectori gaasitoru purunemine on põhjustanud tuntava gaasihinna tõusu Soomes ja pigem hinnalanguse Eesti-Läti gaasiturul,” ütles Baltic Energy Partnersi juhatuse liige ja energiakaupleja Marko Allikson teisipäeval ERR-ile. “Soome maagasi turuhind on olnud purunemisest saadik sõltuv sisuliselt ilmast ning LNG laevade saabumisest, mitte Euroopa gaasi spot-turgude liikumisest, kuna puudub füüsiline ühendus [Euroopaga],” lisas ta.

Alliksoni hinnangut kinnitas ka Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik oma kirjalikus kommentaaris.

“Gaas, mis oli planeeritud liikuma Läti gaasimahutist (Incukalnsis – toim.) Soome, tuli turuosalistel pärast Balticconnectori purunemist realiseerida eelkõige Baltikumis või Poolas. Seetõttu oli Baltikumis tõepoolest märgata mõningast ülepakkumist ja hindade langust. Peamine hinnalanguse põhjus on siiski olnud Lääne-Euroopa hindade langus, sest meie regiooni hinnad on nendega otseselt seotud,” ütles Eesti Gaasi tegevjuht.

“Eesti ja Läti gaasituru hinnad on jälginud sisuliselt Lääne-Euroopa gaasi spot-turgude liikumisi, olles piirkonnas madalaimad, allpool Leedu ja Poola gaasiturgu, kuna piirkonnas on Inculkansi gaasimahuti, kuhu oli varutud ka Soome jaoks planeeritud maagaas mis ei ole suhteliselt pehme talve jooksul kasutust leidnud,” selgitas Allikson.

Gaasihinna tõusu Soomes kinnitas oma aastakokkuvõttes ka Soome riigile kuuluv energiaettevõte Gasum: “Soome gaasiturgu mõjutas Soomet ja Eestit ühendava Läänemere all kulgeva torujuhtme Balticconnector purunemine ja gaasivoo seiskumine. Soome gaasihinnad reageerisid tugevalt ning kohalikud hinnad kauplesid Euroopa või Baltikumi gaasihindadest 20 euro võrra MWh eest kõrgemal tasemel. Soome gaasitarned on pärast gaasitoru katkemist sõltunud täielikult veeldatud maagaasi (LNG) tarnetest peamiselt Inkoos asuva ujuvterminali kaudu.”

Soome gaasivarustus hakkas sõltuma Inkoo LNG-terminalist

Kaasiku sõnul pidi Eesti Gaas pärast Balticconnectori rivist väljalangemist oma tarneplaanid oluliselt ringi tegema.

“Kui tavaolukorras toimunuks Soome klientide talvine varustamine valdavalt Läti mahuti kaudu, siis nüüd tuli tellida täiendavad gaasilaevad Inkoo terminali. Osalesime terminali korraldatud tarneakende konkursil, võitsime neist pooled ning tõime igas kuus ühe laevatäie LNG-d. Suutsime olla ülesannete kõrgusel ning tagada Soome tarbijatele ja tööstusettevõtetele täppis-gaasitarned jooksva tarbimise režiimis,” ütles ta pressiesindaja vahendusel. 

Kaasik viitas ka sellele, et Inkoo terminali kasutamise juures lõppeval talve sai tähtsaks küsimuseks gaasitankerite jääkindlus.

“Balticconnectori kahjustuse tulemusena on olnud vaja Soome Inkoo terminali tuua talve jooksul oluliselt rohkem LNG-d kui tavaolukorras. Talvel raskendavad Inkoosse LNG viimist jääolud, mille tõttu on oluline, et tarnijal oleks jääklassi laev, kuid neid on oluliselt vähem ning selle tulemusena on Balticconnectori katkestuse ajal olnud LNG pakkujate ring Inkoo terminali piiratum ning tarned kallimad kui jäävabal perioodil,” selgitas Kaasik.

Ka Allikson viitas LNG-kaubanduse ning Inkoo terminali tähtsuse järsule kasvule seoses Eesti-Soome gaasiühenduse katkemisega.

“LNG kaubandust piirkonnas on Balticconnectori purunemine kindlasti hoogustanud, kuna enne BalticConnectori katkemist ei olnud tellitud Inkoosse talveks sisuliselt ühtegi laeva, sest Inkoo LNG sadamas on kõrgemad jääoludest tulenevad riskid ning kaasnevad kulud. /—/ Ka tulevikus ei hakka ilmselt LNG importijad riskima ilma vastava jääklassi LNG-laevade olemasoluta talviste tarnetega Soome, mis teeb Balticconnectori töötamisel raskemaks motiveerida tavapäraste LNG-tarnete toomist Soome talveperioodil,” tõdes Allikson.

Mõju Eesti Gaasi tulemustele

Küsimusele, kuidas Balticconnectori katkemisega kujunenud olukord võis mõjutada Eesti Gaasi majandustulemusi, vastas Allikson, et seda on võimatu väljapoolt hinnata, kuna see sõltub Eesti Gaasi lepingutest ning riskipoliitikatest.

Kaasik ütles, et ettevõte saab selle kohta täpsemat infot anda aastaaruandes, mis avaldatakse hiljemalt juuni lõpuks ning viitas veebruari lõpus Eesti Gaasi emaettevõtte, Tallinna börsil noteeritud Infortari neljanda kvartali ja 12 kuu tulemuste auditeerimata vahearuandele.

“Eesti Gaasi heade majandustulemuste taga on müügimahtude kasv. Tegutseme tänaseks viiel turul, Soomest Poolani ning oleme tõusnud Soome-Balti piirkonna suurimaks erakapitalil energiaettevõtteks. Möödunud aastal kahekordistasime ärimahte ning müüsime kokku 15,9 TWh gaasi- ja elektrienergiat. Meie gaasimüügi turuosa Soome-Balti piirkonnas kasvas 25 protsendini. Kui 2022. aastal tõime viis gaasilaeva, siis 2023. aastal 18. Kolmandik meie regiooni gaasist saabub Eesti Gaasi kaudu,” teatas Kaasik.

Balticconnector katkes 8. oktoobril, kui gaasitoru lõhkus kahtluste kohaselt Kaliningradist Peterburgi teel olnud Hongkongis registreeritud laeva Newnew Polar Bear ankur. Intsident juhtus Soome majandusvööndis. Gaasitoruga samal ajal sai kahjustusi Eestit Soomega ühendav sidekaabel ning sellele eelneval päeval Hiiumaast umbes 50 kilomeetrit läänes paiknev Eesti-Rootsi sidekaabel. Mõlemas juhtumis peetakse süüdlaseks sama laeva.

Turuandmete koondamise ja vahendamisega tegeleva ettevõtte Argus Media andmeil tarbisid Soome, Eesti, Läti ja Leedu eelmisel aastal kokku 40 TWh eest gaasi, millest ligi 15 TWh tarbis Leedu, 13,4 TWh Soome, 8,2 TWh Läti ja 3,4 TWh Eesti. Kõigi nelja riigi gaasitarbimine kukkus järsult 2022. aastal seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale Vene gaasiekspordile kehtestatud piirangutega.

Kokkuvõttes nägime, et Balticconnectori purunemine tõi kaasa olulise muutuse gaasi hindades nii Eestis kui Soomes. Eestis langes gaasi hind, samal ajal kui Soomes tõusis see. See näitab selgelt, kuidas ühe gaasijuhtme rikkega võib olla märkimisväärne mõju kahe riigi majandusele. On oluline mõista ja jälgida gaasi infrastruktuuri arengut, et tagada stabiilsed ja konkurentsivõimelised hinnad nii tarbijatele kui ettevõtetele.