Trump nimetas oma NATO-retoorikat läbirääkimistaktikaks | Välismaa

Eestis tõstatasid president Donald Trumpi sõnavõtud NATO koostöö osas elava arutelu. Nimetades oma NATO-retoorikat läbirääkimistaktikaks, tekitas Trump nii Eestis kui ka teistes liitlaste seas segadust ja pingeid. Kas see on tõesti vaid osa tema läbirääkimisstrateegiast või peitub selles sügavam tähendus? Kuidas mõjutab see NATO ühtsust ja Eesti julgeolekut? Kas selles on ka positiivseid aspekte? Vaieldav teema tõotab jätkata mõjukatele vaidlustele ning pakkuda huvitavaid perspektiive tulevikus.

USA endine president Donald Trump nimetas teisipäeval oma seniseid karme sõnu NATO aadressil läbirääkimistaktikaks, et panna liikmesriike panustama rohkem alliansi kollektiivkaitsesse.

Samas kinnitas Trump, et Ühendriigid jäävad tema presidendiks saamise korral “100 protsenti NATO-sse”, kui Euroopa riigid mängivad ausat mängu, kirjutas Politico

Taas presidendiks kandideeriv vabariiklane kritiseerib regulaarselt NATO-t, kuid esines seni kõige äärmuslikuma avaldusega veebruaris, kui ütles, et “julgustaks” Venemaad ründama liikmesriike, kes pole oma rahalisi kohustusi täitnud.

Kommentaarid ajendasid NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi manitsema, et ta ei “õõnestaks” liikmete kollektiivset julgeolekut.

Kuid oma sõbrale ja liitlasele Nigel Farage’ile Briti telekanali GB tarvis antud usutluses pehmendas Trump oma retoorikat, jäädes samas seisukohale, et Euroopa peab tasuma “oma õiglase osa” kaitsekuludest.

“NATO peab kohtlema USA-d õiglaselt, sest kui seda USA jaoks ei ole, pole NATO-t sõna otseses mõttes isegi olemas,” ütles Trump.

Saadet juhtinud endine ÜK Brexiti Partei endine juht Farage märkis, et kriitikud osutavad tema avaldustele Venemaa suunal, et põhjendada, miks vastuolulist magnaati tagasi ei peaks valima.

“Nad võivad seda ära kasutada – mind ei huvita, kas nad seda kasutavad –, sest ma pean silmas seda, et see on üks läbirääkimiste vorm,” ütles Trump.

“Miks me peaks kaitsma riike, millel on palju raha ja sellegipoolest maksavad Ühendriigid suurema osa NATO-st,” rääkis ta.

Ent vastates küsimusele, kas USA tema presidentuuri ajal aitaks rünnaku all olevaid NATO riike, lubas Trump seda teha.

“Jah. Kuid teate, USA peaks maksma oma õiglase osa, mitte kõigi teiste õiglase osa,” vastas Trump.

“Nii et kui nad hakkavad ausalt mängima, on Ameerika olemas?” küsis Farage.

“Jah. 100 protsenti,” ütles Trump.

77-aastane Trump on pikka aega kurtnud NATO üle, süüdistades eelkõige 28 Euroopa liikmesriiki, et nad ei pinguta sõjaliste kulutuste nimel piisavalt ning peavad endastmõistetavaks, et saavad loota USA-le kui kaitsekilbile.

Kuid ta pole kunagi näidanud, et mõistab NATO rahastuse toimimist, kirjeldades seda kui klubi, mis elab liikmemaksudest.

2006. aastal võtsid NATO riigid ebamäärase kohustuse, mis vormistati 2014. aastal, kulutada kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsele, kuid liikmed ei tasu alliansile liikmemaksu ega ole sellele kaitse eest ka raha “võlgu”.

Panus on vabatahtlik ja NATO asutamislepingus ei ole ette nähtud karistusi kahe protsendi eesmärgi mittetäitmise eest.

“Ma usun, et USA maksis 90 protsenti NATO-st, NATO kuludest. See võis olla 100 protsenti. See oli kõige ebaõiglasem asi,” ütles Trump GB Newsile.

“Ja ärge unustage, see on neile tähtsam kui meile. Meie ja mõne probleemi vahel on ookean, okei? Meil ​​on kena suur ja ilus ookean, ja see on nendele tähtsam.”

Lisaks NATO-le on liitlased mures ka USA toetuse pärast Ukrainale, mida peetakse ülioluliseks seismaks vastu Venemaa agressioonile.

Trump, kes on kiidelnud, et suudab juba esimesel ametipäeval lõpetada kaks aastat kestnud sõja, ütles GB Newsile, et suudab pidada läbirääkimisi Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.

“Sain Putiniga suurepäraselt läbi… See on hea asi, mitte halb,” ütles ta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Trumpi avaldus NATO-lepingu läbirääkimistaktikana kasutamise kohta tekitas palju arutelu ja poleemikat nii Eestis kui ka välismaal. Oli neid, kes tõlgendasid seda kui järjekordset provokatsiooni ja ebakindlust tekitavat sammu liitlaste suhtes, samas kui teised nägid seda pigem pragmaatilise lähenemisena rahvusvaheliste suhetele. Ükskõik, kuidas seda ka ei tõlgendata, on selge, et NATO roll ja tähendus maailmakaardil on jätkuvalt oluline ning liikmesriikide vaheline koostöö ja solidaarsus on hädavajalik rahu ja stabiilsuse tagamiseks.