“Impulss”: põhiseadus ei luba Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on olnud palju kõneainet põhiseaduse ja valimisõiguse teemadel seoses “Impulssi” kontroversiaalse seisukohaga Vene kodanike valimisõiguse äravõtmise kohta. Eestlased on tuliselt arutanud seda küsimust, olles veendunud, et põhiseadus ei luba diskrimineerimist ega õiguste äravõtmist, olenemata kodakondsusest. See on tekitanud tuliseid vaidlusi ja emotsioone ning on jätkuvalt oluline teema meie ühiskonnas. Tutvudes selle teemaga lähemalt, mõistame paremini Eesti demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid.

Vandeadvokaat Jüri Raidla selgitas saates “Impulss”, et Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine või ajutine peatamine ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata.

Valitsus otsib võimalusi, kuidas jätta järgmistel kohalikel valimistel Vene ja Valgevene kodanikud hääletamisõigusest kõrvale. Saates “Impulss” arutati, kas pass määrab meelsuse, kui suureks julgeolekuohuks on Vene kodanike valimistel osalemine ning mida tähendaks hääleõiguse äravõtmine juriidilises mõttes.

Eestis elab ligi 69 000 Vene kodanikku, kellel on õigus kohalikel valimistel hääletada.

Lavastaja Andres Puustusmaa hinnangul ei tohiks sõja ajal Vene passiga Eestis elav inimene kohalikel valimistel osaleda. Ta selgitas, et kui inimene on Eesti riigile lojaalne, siis ta ka mõistab, mis põhjusel valimisõigus on peatatud.

Reformierakondlane Pärtel-Peeter Pere ütles, et see on julgeolekurisk, kui Eestis on vaenuliku riigi kodanikud. Ta lisas, et valimisõiguse võtmine ei ole karistus ega diskrimineerimine ning ei mõjuta oluliselt inimese elukvaliteeti.

“Kes tahab siin rahulikult elada saab seda teha ka ilma KOV valimistel hääletamata,” ütles Pere.

“Põhjus, miks seda pole 30 aastat tehtud, oli lootus, et integratsioon õnnestub,” vastas Pere küsimusele, miks seda pole varem tehtud.

Poliitiku ja endise Narva linnapea Katri Raigi (SDE) sõnul ei tähenda kodakondsus inimese meelsuse kohta palju. Ta selgitas, et Ida-Virumaal on väga palju Vene kodakondsusega inimesi, kes panustavad hääleõiguse abil ühiskonda kohalikul tasandil.

“Vene kodanikud ei ole üks ühtne mass,” ütles Raik. Tema sõnu ei peaks Eesti oma vene inimesi kartma. Ta lisas, et ei usu, et pärast hääleõiguse äravõtmist inimesed tänavatele mässama läheksid.

“Me tahame, et Vene kodanike arv siin väheneks, see on kahjuks väga stabiilne suurus olnud. Töötame välja need viisid, kuidas kutsume Vene kodanikku Eesti kodakondsust võtma,” sõnas Raik.

Raik loetles kolm suurt sammu, mida selleks tehtud on – Nõukogude mälestusmärkide eemaldamine, tänavanimede muutmine ning eestikeelne haridus.

Ajakirjanik Anton Aleksejev ütles, et Eestis on ka terve hulk Venemaa dissidente ning madalat profiili hoidvaid teisitimõtlejaid, kes ei teota Putini režiimi.

“Emotsionaalselt on raske minna valimiskasti juurde kõrvuti inimesega, kes just valis Putinit,” sõnas Aleksejev.

Ta rääkis, et elas 30 aastat alalise elamisloaga Venemaal, kuid tal ei olnud õigust kohalikel valimistel hääletada. “Miks neil peab olema see õigus siin?” küsis Aleksejev.

Ta märkis ka, et Reformierakonna poolt tõugatud plaan toob kaasa konkureerivatele erakondadele vähem hääli ning see pole aus.

Vandeadvokaat Jüri Raidla selgitas, et Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse ära võtmine või ajutine peatamine läheb vastuollu põhiseadusega.

“Ükskõik mis tingimustel ei tohi põhiseadust kangutada,” ütles Raidla.

Ta selgitas juriidilisi nüansse, mis valimisõiguse äravõtmise või peatamisega kaasnevad.

Ta ütles, et valimisõiguse peatamine peab olema tähtajaline, kuid juriidiliselt on seda keeruline teostada. “Põhiseadusesse õiguse ajutise äravõtmise sätestamine ei ole mõeldav,” ütles Raidla.

Julgeolekuriske oskab Raidla sõnul hinnata ainult KAPO.

Seega, “Impulss” on õigesti märkinud, et Eesti põhiseadus ei võimalda Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist. See on oluline meeldetuletus meie demokraatliku ühiskonna alustaladele ning rõhutab vajadust austada kõigi inimeste põhiõigusi, hoolimata nende päritolust või kodakondsusest. Eesti on mitmekultuuriline ja avatud ühiskond ning me peame tagama, et kõik meie kodanikud saavad osaleda demokraatlikus protsessis. Jätkugem teadlikud ja austavamad oma põhiseaduse ja kodanike suhtes.