Estonia juurdeehitust tõenäoliselt riigi eriplaneeringuga rajada ei saa | Kultuuripoliitika

Eesti valitsus on kavandanud juurdeehituse ehitamist Estoniasse, et laiendada riigi kultuuripoliitikat. Kuid hiljutine eriplaneeringu otsus seab selle plaani kahtluse alla. Kas riik saab ikkagi rajada juurdeehituse, mis on oluline samm kultuuripoliitika edendamisel? Kui mitte, millised on võimalikud tagajärjed kultuurile ja ühiskonnale tervikuna? See artikkel uurib, kuidas see otsus võib mõjutada Eesti kultuuripoliitikat ja kuidas võimud peaksid edasi liikuma.

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, mille abil Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, minnes mööda nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest, on tekitanud vastakaid arvamusi.

Regionaalministeeriumi hinnangul ei ole riigi eriplaneering ette nähtud selleks, et kehtivatest seadustest ja õigusruumist mööda minnes teatrile juurdeehitust teha.

“Riigi eriplaneering on mõeldud uue ehitise püstitamiseks, uuele ehitisele asukoha leidmiseks ja seaduses on nimetatud ka valdkonnad, mille puhul riigi eriplaneeringut saab kasutada. Seal on nimetatud energeetika-, julgeolekuvaldkonda ja teisi, aga kultuurivaldkonda seal nimetatud ei ole. Vaadates praegu planeerimisseadust ja soovitud tegevust oleks lahenduseks tegelikult see, et Tallinna linn algatab kas detailplaneeringu või kui see juurdeehitus on alla 33%, siis sellisel juhul saaks Tallinna linn väljastada ka projekteerimistingimuse,” rääkis regionaalministeeriumi ruumiplaneerimise osakonna juhataja Heddy Klasen.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Kadri Tali leiab, et Rahvusooperit võib oma tähenduselt vabalt ka riigikaitseliseks objektiks pidada. “Kõige suurem eesmärk oleks, et Eesti saaks endale rahvusooperi, et Eesti ei oleks värav itta, vaid lõpp sihtkoht. Et me käituks vastavalt, et meil oleks riigikaitsehoone nimega Rahvusooper ja et me suudaksime kultuuriliselt maailma mõistes konkurentsivõimelised olla, rahvusena püsima jääda ja et meil oleks sirge selgroog,” rääkis Tali.

Tallinna linn ei poolda endiselt Estonia taguse pargi täisehitamist ning leiab, et teatri ruumivajadusi saaks rahuldada ka olemasolevat hoonet osaliselt laiendades.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver rääkis, et linna hinnangul saaks juurdeehituse ja Estonia ruumitingimuste parendamise korraldada ka niimoodi, et säiliks park ja muinsuskaitselised väärtused.

“Üks esimesi küsimusi, millele tuleks vastata on see, kas on vaja 1200 kohalist saali või piisaks 800 kohalisest, kui 800 kohta annaks antud asukohas oluliselt vabamad käed erinevate ruumiliste lahenduste otsimiseks. Kui kindlasti oleks vaja 1200 kohta, siis ma hakkaksin pigem uut krunti otsima. Täna on nii muinsuskaitse kui looduskaitse valmis selle ruumiprogrammi poolt kompromisse tegema, pigem ootaks rahvusooperi poolt ruumiprogrammi osas kompromisse, et me saaksime selle koha peal keskpõrandale kokku ja leiaksime hea lahenduse,” rääkis Alver.

Kultuuriministeeriumi kantsler jäi eriplaneeringu kommenteerimisel napisõnaliseks. “Kultuuriministeeriumi seisukoht on see, et need probleemid, mis on aastaid olnud õhus rahvusooperiga, lavaga ja lava võimalustega, need tuleb ära lahendada. Milline on kõige parem lahendus – sinna peavad kõik need arutelud meid üheskoos viima,” sõnas Alliksaar.

Kokkuvõttes, juurdeehituse rajamine riigi eriplaneeringu alusel on tõenäoliselt keeruline ja keeruline protsess, mis võib osutuda keeruliseks mitmete halduslike ja kultuuriliste faktorite tõttu. Oluline on leida tasakaal kultuuriliste väärtuste ja arengu vajaduste vahel, et säilitada Eesti unikaalne kultuuripärand ja pakkuda elanikele võimalust elada ja töötada säästlikul ja jätkusuutlikul viisil. Eesti kultuuripoliitika peaks keskenduma sellele, kuidas kaitsta ja edendada riigi rikkalikku kultuuripärandit ning tagada, et arengukavad ja planeeringud arvestavad nende oluliste väärtustega.