Aruanne: Venemaa sõda Ukraina vastu viis sakslaste reaalpalgad langusse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Venemaa sõjast Ukraina vastu on tekitanud suurt muret mitte ainult Euroopas, vaid ka siinsamas meie naaberriigis. Saksa reaalpalkade langus on vaid üks märk sellest, kuidas sõda mõjutab kaugemaidki riike. Välismaalt toodud aruanne annab värske ülevaate olukorrast ning tõstab esile keerulisi poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. Olge valmis saama sügavamaks arusaamaks sellest, kuidas rahvusvahelised konfliktid võivad kõigutada ka meie enda elu siin Eestis.

Reaalpalkade langus Saksamaal oli 2022. aastal suurim alates 1950. aastast, seisab Saksa valitsusele lähedaste majandusteadlaste aruandes. Ühtlasi ütlevad aruande autorid, et energiatoetuste kehtestamisega viivitamine aitas kaasa parempopulistide populaarsuse tõusule.

Aruande järgi langesid reaalpalgad Saksamaal neli protsenti perioodil alates 2022. aasta aprillist kuni 2023. aasta märtsini, samas kui Saksa majandus langes samal perioodil 4,1 protsenti. Kui võtta arvesse ka koroonakriisi mõju, siis Saksa sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2023. aasta lõpus seitsme protsendi võrra madalam kui kriisieelse trendi jätkumine võinuks lubada, reaalpalgad olid aga lausa 10 protsendi madalamad kui nad oleks olnud kriisieelse trendi jätkumise korral.

Aruande koostas Saksa valitsuse kaks endist nõunikku, Isabella Weber ja Tom Krebs. Massachussettsi Ülikooli majandusprofessor Weber osales Saksa valitsuse energiahüvitise skeemi väljatöötamisel 2022. aastal. Krebs teenis Saksa kantsleri Olaf Scholzi majandusnõunikuna, kui Scholz pidas eelmises Saksa valitsuses rahandusministri ametit.

Weberi ka Krebsi sõnul kaasnes sakslaste sissetulekute langusega parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetuse kasv. Aruande autorid hoiatavad, et Saksa tööstuse ebapiisav abistamine energiakriisi ajal võib tähendada Saksa majandusele kaotatud aastakümmet, kirjutab The Guardian.

Saksa majandus langes eelmise aasta neljandas kvartalis 0,3 protsenti ning alanud aasta esimeses kvartalis ennustatakse samuti majanduslanguse jätkumist. Kaks kvartalit majanduslangust tähendavad aga majandusteaduses tehnilist retsessiooni.

“Konfliktide, kliima- ja geopoliitilise kriisi ajal on AfD toetuse kasv äratuskellaks. Sakslaste kogetud elustandardite langus on pretsedenditu alates teisest ilmasõjast. Kuigi on tõsi, et AfD toetuse kasvu põhjused ei seisne ainult majanduses, on samuti võimatu eirata, kuidas see pretsedenditu elustandardite langus Saksamaal toimus käsikäes paremäärmuslaste toetuse tõusuga,” ütles Weber.

Weber ja Krebs toovad välja, et AfD toetuse kiire kasv 2022. ja 2023. aasta suvel langes kokku perioodidega, kui Saksa valitsuses käisid vaidlused energiakandjate hinnatõusu hüvitamise reeglite üle.

Aruande autorite sõnul oli Scholzi valitsuse 2022. aasta teisel poolel kehtestatud energiahüvitiste skeem vajalik, kuid viivitus selle elluviimisel ajal, kui maagaasi hinnad turul tõusid mitmekordselt, aitas kaasa AfD toetuse kasvule 2022. aasta suvel ehk vahetult pärast Venemaa täiemehulist sissetungi Ukrainasse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Venemaa sõda Ukraina vastu avaldas mõju ka Saksamaa majandusele reaalpalkade languse näol. See näitab, kui tihedalt on riikide majandused omavahel seotud ning kuidas ühe riigi poliitilised otsused võivad mõjutada teise riigi töötajaid. Sellest lähtuvalt tuleks pöörata suuremat tähelepanu rahu tagamisele ja konfliktide lahendamisele rahumeelselt, et vältida negatiivset mõju teiste riikide majandustele ja töötajatele.