Vikerraadio e-etteütlusele esitati 10 864 tööd | Etteütlus

Tere tulemast Eesti Vikerraadio e-etteütluse võistlusele, kus osavõtjaid oli uskumatult palju – täpsemalt 10 864 inimest! See on tohutu arv kirjutajaid, kes kogunesid ühte kohta, et proovile panna oma keeleoskus ja õigekirjatundmine. See traditsioon on tõeline proovikivi kõigile eesti keele sõpradele ja õppijatele ning selle osalemise arv näitab selgelt, kui oluline on eesti keele õige kõnelemine ja kirjutamine meie ühiskonnas. Astugem siis sellele teekonnale koos ja avastagem, kui palju ilu ja keerukust peitub meie emakeele õigekirjas.

17. korda toimunud Vikerraadio e-etteütlusele esitati poole tunni jooksul 10 864 etteütlust. Täiesti korrektseid tekste oli 114 ja paari üksiku veaga ligi tuhat.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Brita Kaasik (üldvõitja, filoloogide kategooria), Dorian Tamm Tallinna 32. keskkoolist (õpilaste kategooria), Ralf Tambets (täiskasvanute kategooria), Vera Rõika (muu emakeelega kategooria) ja Edith Maasik (välismaal elavate eestlaste kategooria).

Parim nutiseadmega kirjutaja on kolmandat aastat järjest Margit Kerov, nutiseadmega kirjutajaid oli 1681. Kui raadioeetris luges e-etteütluse ette Vikerraadio toimetaja Kaja Kärner, siis juba seitsmendat korda pakuti osalemisvõimalust ka vaegkuuljatele, kellele mõeldes sai teksti lugeda ERR-i uudistetoimetaja Veronika Uibo huultelt ERR.ee portaalis. Vaegkuuljate kategooria võitis Teet Kallaste.

Kõige aktiivsemalt osaleti etteütlusel vanuses 20–25 eluaastat, agarasti tehti etteütlust kaasa koolides. Kokku osales e-etteütluses 4231 õpilast mitmesajast koolist üle Eesti, samuti osalesid koolid välismaalt. Kõige enam võeti e-etteütluses taas osa Tartu Jaan Poska gümnaasiumis (468 osalejat), väga aktiivsed olid ka Järveküla kool (242 osalejat), Tartu Tamme gümnaasium (171), Nõo reaalgümnaasium (152), Kohtla-Järve gümnaasium (137), Püha Johannese Kool (130), Tallinna Järveotsa gümnaasium (107), Väike-Maarja gümnaasium (99), Narva gümnaasium (98) ja Tallinna Pelgulinna riigigümnaasium (87).

Ühe kuni kolme veaga tekste esitati tänavu ligi tuhat. Etteütluse üks tüüpvigu seisnes selles, et “kaine literaadipilguga” kirjutati lahku ehk “kaine literaadi pilguga”. Ka pandi esimese küsilause lõppu küsimärgi asemel punkt. Palju eksiti ka teises lauses, kus kohamääruste vahele ei pandud koma. “Kui lauses on kõrvuti kaks sellist kohamäärust (seal ja ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel), millest teine täpsustab esimest, pannakse määruste vahele koma (seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel),” selgitas keeleinstituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

Põhjalikumalt saab e-etteütluse tänavuse teksti analüüsiga tutvuda kell 14.05 algavas saates ning küsimusi saab kella 16-ni täpsustada keelenõuande telefonil 631 3731.

Etteütluse korrektset teksti koos paralleelvariantidega ning levinud eksimusi koos selgitustega näeb etteütluse tulemuste leheküljel. Samal aadressil saab näha ka oma e-etteütlust ning on võimalik see tellida endale e-postile.

2024. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt

1. Kas pole teps mitte kihvt, et haridus- ja teadusministeerium paikneb Tartus Munga tänaval?
2. Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel tuleb pedagoogikaalased otsused langetada kivisse raiutud imposantsete kultuuriheeroste märksa pilgu all.
3. Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas ning üksisilmi teineteist jälgivad Kreutzwald ja Kalevipoeg kõrvu oskarlutsuliku kaine literaadipilguga ei lase unustada eesti vaimuilma alusväärtusi.
4. Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama – nii oleks võimukandjatel ehk mahti ilmavaate turgutamiseks linnaraamatukogust kübekene tarkust nõutada või Tartu kunstimuuseumis kultustaieseid nautida.
5. Too Pisa torni sarnane majamürakas võib tekitada muidugi äraspidise tunde, et Emajõe Ateenas on alalõpmata midagi viltu.

Paralleelvõimalused

• haridus- ja teadusministeerium / Haridus- ja Teadusministeerium
• Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel / Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel,
• Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas / Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas,
• eesti vaimuilma / Eesti vaimuilma
• oskarlutsuliku / oskar-lutsuliku
• Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama: / Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama,
• Tartu kunstimuuseumis / Tartu Kunstimuuseumis

2024. aasta e-etteütluse teksti koostajad

Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi
Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik
Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi
Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Helin Kask
Vikerraadio vastutav toimetaja, “Keelesaate” autor Piret Kriivan

E-etteütlust korraldab Vikerraadio koos Eesti Keele Instituudi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kokkuvõttes võib öelda, et Vikerraadio e-etteütlus on toonud kaasa suurepärase osalemise ja huvi eesti keele vastu. Üle 10 000 töö esitamine näitab, et inimesed väärtustavad keeleoskust ning soovivad seda arendada. E-etteütlus on suurepärane võimalus testida oma keeleoskust ning õppida vigadest. See traditsiooniline harjutus toob inimesed kokku ja innustab neid ühiselt keeletarkust arendama. Järgmise etteütluse ootust on juba tunda ja see on suurepärane võimalus jätkata eesti keele hoidmist ja edendamist.