Võrklaev viib krüptoteenuste pakkujad finantsinspektsiooni järelevalve alla | Majandus

Estonia is taking a significant step towards regulating the fast-growing cryptocurrency industry by bringing crypto service providers under the supervision of the financial inspection authority. This move is aimed at ensuring transparency, security, and legitimacy in the digital asset market. With the increasing popularity of blockchain technology and cryptocurrencies, Estonia’s decision to regulate these services will not only protect consumers but also foster innovation and economic growth. Stay tuned as Estonia leads the way in creating a conducive environment for the thriving crypto industry.

Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega kehtestatakse krüptovara teenusepakkujatele nõuded turu korrastamiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks. Ka lähevad teenusepakkujad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

“Seadusega kehtestame selged nõuded krüptovarateenuse pakkujatele – see tagab õiglase konkurentsi ja aitab kaitsta nii tarbijaid kui investoreid ning ennetada ka pettuseid,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Krüptoturg on seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks, edastas rahandusministeerium pressiteates.

Eelmisel kevadel avalikustati krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samadel alustel kõikides liikmesriikides. Uued reeglid kohustavad krüptovarade puhul samamoodi infot avalikustama, nagu praegu on näiteks aktsiate ja võlakirjade pakkumiste puhul. Tulevikus hakkab krüptovarateenuse osutajate üle Eestis järelevalvet tegema finantsinspektsioon.

Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks ja selle Eestis pakkumiseks tuleb taotleda tegevusluba rahapesu andmebüroolt (RAB). RAB-i tegevusloa alusel saavad senised teenusepakkujad jätkata 2026. aasta 1. jaanuarini. Siis hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.

Eelnõuga tuuakse allapoole ka väärtpaberiprospekti nõude lävend, mis võiks rahandusministeeriumi hinnangul soodustada Eesti kapitalituru arengut. Kui ettevõtted soovivad praegu kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui viis miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi tuleb alla kaheksa miljoni euroste emissioonide puhul koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.

Eelnõu vastuvõtmise korral rakenduvad peamised uued nõuded üldjuhul 2024. aasta lõpus.

Kokkuvõttes võib öelda, et võrklaeva seadusemuudatused, mis võtavad krüptoteenuste pakkujad finantsinspektsiooni järelevalve alla, on oluline samm Eesti majanduse ja finantssüsteemi reguleerimisel. See tagab klientidele suurema turvalisuse ja usaldusväärsuse, kaitstes neid pettuste ja rahapesu eest. Samuti aitab see kaasa Eesti maine parandamisele rahvusvahelisel tasandil ning võib julgustada rohkem ettevõtteid tegutsema Eestis. Kõik need aspektid kokku aitavad kaasa stabiilsema ja jätkusuutlikuma majanduse loomisele.