“AK. Nädal”: kas limonaadi maksustamine teeb rahva tervemaks? | Eesti

Kas limonaadi maksustamine võib tegelikult aidata rahvast tervemaks saada? See on küsimus, mis on pannud paljud eestlased mõtlema. Viimaseid uudiseid ja arvamusi saate jälgida populaarses ajakirjas nimega “AK. Nädal”. Kas suhkrurikaste jookide, nagu limonaad, maksustamine võiks vähendada ülekaalulisust ja suhkruhaiguste juhtumeid Eestis? Kuidas see mõjutab tarbijate harjumusi ja tervist? Lugege edasi, et saada põhjalikumat ülevaadet sellest olulisest ja aktuaalsest teemast.

Valitsus avalikustas sel nädalal magustatud jookide maksu plaani. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, miks on suhkrujoogid just see kurjajuur ning kas limonaadi maksustamine teeb meid rahvana tervemaks.

A Le Coqi logistikakeskuses vaadatakse suhkrumaksu plaani murelikult. Maksuga saaks pihta 75 protsenti nende mittealkohoolsetest jookidest.

“On öeldud, et see on rahvatervise nimel, aga tõendusmaterjali selleks, et see tõepoolest aitab kaasa inimeste väiksemale energiatarbimisele, ei ole ühegi riigi puhul,” ütles A Le Coqi turundusdirektor Katrin Vernik.

Teatud positiivne mõju sellel maksul siiski on, ütles Tartu Ülikooli rahvatervise lektor Inga Villa.

“Suhkrumaksu tegelikult on juba katsetatud ja tehtud päris paljudes riikides, nii Euroopa riikides kui ka kaugemal. Ja tegelikult need tulemused on näidanud, et on läbi suhkrumaksu rakendamise siiski võimalik tarbimist vähendada. Samamoodi on see ka toidutootjaid viinud sellele, et nemad saaksid läbi toidu reformuleerimise ehk nendes jookides suhkrusisaldust ka vähendada. Seda on erinevates riikides, näiteks Suurbritannias edukalt näidatud, et seda on võimalik teha,” selgitas Villa.

Aastatega on tootjad ka suhkrusisaldust jookides vähendanud. Kui 80 aastat tagasi loodud traditsiooniline Limpa limonaad sisaldas algselt 12 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta, siis praeguseks on jõutud 9,8 grammini.

“See on pikk protsess. Seda keerulisust näitabki limonaadi näide – me oleme alla tulnud ligi 15 protsenti, aga läbi viie korra vähendamise ehk samm-sammult. Suhkur oma olemuselt on maitse võimendaja ja kui sa natukene seda suhkrut vähendad, siis kohe maitsetasakaal läheb paigast ära. Nii et ainult suhkrut vähendada ei saa, tuleb hakata kogu retseptuuriga mängima. See on puhtalt meie ettevõttes tootearendajate pärusmaa ja see võtab aega,” selgitas Vernik.

Üks pooleliitrine karastusjook sisaldab praegu umbes 50 grammi suhkrut. Tervisespetsialistide sõnul ei tohiks aga laste päevane lisatud suhkru kogus olla rohkem kui 35 grammi. Seega juues ära ühe limonaadi, on soovituslik kogus juba peaaegu poole võrra ületatud.

“Suhkrut me mahlatoodetesse ju ei pane, see on kõik see suhkur, mis puuviljades looduslikult on olemas olnud. /…/ Suhkur on ju inimesele vajalik, see pole midagi halba. Seetõttu ongi kummaline see, kuidas nüüd minnakse täpselt ühe kategooria ehk jookide sisse ja üritatakse läbi lihtsama maksukogumise valitsusele raha juurde saada,” kommenteeris Vernik.

“Kui on toodud siia rahvatervis ja öeldud, et läbi jookide tarbimise vähenemise nüüd inimene on tervem, siis suhkruvajadus jääb. Võib-olla limonaadi või smuuti asemel võetakse saiake, kust saadakse see sama suhkur süsivesiku näol, pluss hakatakse saama ka rasva,” lisas ta.

“Miks võib-olla on just suuremat rõhku pandud magustatud jookidele, on see, et kui me neid joome, siis see täiskõhutunne ei teki nii kergesti või peaaegu üldse, et seda võetakse joogina ja kõrvale võib ju alati midagi süüa. Nii et pigem väga kergekäeliselt saadakse neid suhkruid siis just vedelal kujul neid jooke tarbides,” rääkis Villa.

Aina enam tekib turule ka nii-öelda suhkruvabasid karastusjooke, kuhu on lisatud mõnda magusainet. Kuigi magusained võivad olla vähema kalorsusega, soovitab Inga Villa tervise aspektist pigem tarbida mõõdukalt suhkrut kui suhkruasendajaid.

“Kuna on ikkagi vähe uuringuid, et tervisemõju hinnata nende magusainete tarbimisel, siis pigem on ka soovitatud seda, et magusainetega tooteid ei peaks tarbima lapsed, lapseootel naised ja samuti ka imetavad emad. Nii et nende puhul kindlasti võiks neid magusainetega tooted oma toiduvalikust jätta kõrvale,” ütles Villa.

Karastusjooke joovad rohkem lapsed kui täiskasvanud. Viimatine kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitas, et vähemalt kord nädalas joob suhkruga karastusjooki 60 protsenti 11- kuni 15-aastastest kooliõpilastest. Kaheksa protsenti lastest joob karastusjooki iga päev.

Magusate karastusjookide müük edeneb eriti hästi muidugi koolide lähedal olevates kauplustes. Näiteks Miina Härma gümnaasiumi juures asuvas kioskis on eriti populaarne koolikombo, kus hot dogiga saab soodsalt kaasa magusa kakao või limonaadi.

Müüja Aita sõnul armastavad lapsed magusat väga, kuid ülearu magusat nad ei osta.

“Kohvi tahavad ja jooke tahavad ja kõike, mida meil pakkuda on. Külmadest jookidest limonaadi ja vett. /…/ See on täitsa normaalne, siin küll magusat ülearu ei võeta. Võetakse pulgakommi, no mis magus see on. Võetakse suu magusaks ja kõik,” rääkis ta.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”

Lõpetuseks võib öelda, et AK. Nädalil arutleti limonaadi maksustamise üle ning selle mõju rahva tervisele. Kuigi maksustamine võib olla üks võimalus terviseedendamiseks, on oluline arvestada ka teiste meetmetega, nagu haridus ja teadlikkuse tõstmine. Tervislikuma valiku tegemine peaks olema lihtne ja taskukohane kõigile. Seega, oluline on leida tasakaal maksustamise ning teiste ennetavate meetmete vahel, et tagada rahva tervis ja heaolu.