Villacis: Sofi Oksaneni uus näidend puudutab väga teravalt ajanärvi | Teater

Estonian playwright Sofi Oksaneni’s new play, “Villacis,” is making waves and striking a chord with audiences by tackling pressing issues of our time. Touching upon the very nerve of our society, Oksaneni’s work delves into the complexities of human relationships, power dynamics, and societal norms. With keen insight and powerful storytelling, “Villacis” promises to be a thought-provoking and gripping theatrical experience that challenges and captivates its viewers. Don’t miss the opportunity to witness this groundbreaking production that is sure to leave a lasting impact on Estonian theatre-goers.

Sel nädalal esietendus Soome Rahvusteatris Sofi Oksaneni uus näidend “Maasikakoht”. Soome Kirjanike Liidu tegevjuht Ilmi Villacis jagas oma teatrielamust ning ütles “Vikerhommikus”, et niivõrd ajanärvi puudutavat teemat teatris tihti ei näe.

“Olen uhke, et eestlased tõstavad nii julgelt esile teemasid, millest Soomes tavaliselt nii avalikult ei räägita. Ma mõtlen siin just Venemaal toimuvat ja sealseid arenguid, mida iga inimene Soomes nii hästi ei jälgi. Soomes jälle on seksuaalvähemuste teema tavalisem kõneaine, kui Eestis,” ütles Soome Kirjanike Liidu tegevjuht Ilmi Villacis, kes käis Soome Rahvusteatris lavastust vaatamas.

Sofi Oksanen hakkas näidendit “Maasikakoht” (“Mansikkapaikka”) kirjutama umbes aasta tagasi ja loo keskmes on soome poisi ema ja vanaema, kes poisi Moskvasse psühhiaatriakliinikuse panevad. Samal ajal ründab Venemaa Ukrainat ning ilmsiks tuleb Vene võimude suhe seksuaalvähemustesse. Teisalt käsitleb näidend ka Soome maasikakasvatust, kus koheldake halvasti Taist pärit maasikakorjajaid, mis annab loole teise vaatenurga.

“Niivõrd ajanärvi puudutavat teemat teatris tihti ei näe. Sofi Oksanen on ju elav legend, tema ettevõtmised juba niigi tekitavad inimestest huvi,” ütles Villacis. “Küll aga on soomlased harjunud pisut rohkem uudsema ja kunstilisema lähenemisega, mis ei räägi asjast nii otse, vaid kunstiliste vahendite abil pigem kaudsemalt.”

Etendused on kõik välja müüdud ja huvi lavastuse vastu väga suur. “Tekst töötas väga hästi, seda oli väga palju, mõnes kohas olekski võinud jääda ridade vahele. Žanriks on ju põnevusdraama, mis on äärmiselt oskuslikult üles ehitatud. Ootan ja loodan küll, et sellest näidendist ka romaan valmiks.”

Villacise sõnul oli muusikaline kujundus suurepärane ja toetas lugu. Lavastuses oli leidlikke elemente. “Kõige rohkem ehk mõeldigi tavapublikule, et kuidas leida see viis, et mitmekülgne publik selle omaks võtaks.”

“Kui lavastuse alguses oli natuke raske jälgida, mis see fookus on, siis lõpuks jäigi peamiseks Venemaad puudutav ja šokeeriv viis, kuidas seal asjad on, see mind puudutas inimlikust seisukohast kõige rohkem ja et see oli seotud ka Soome-siseste vastuoludega, kuidas asju nähakse, vahel isegi mustvalgelt,” ütles Villacis.

Villacis märkis, et kindel on see, et eestlased ja soomlased naeravad teatris natuke erinevatel kohtadel. “Samas ma aimasin, mis kohtades publik turtsatab, kuigi ma ise seda ei teinud. Mul endal ka mõnes kohas tuli see tunne. See on minu arvates hea kunsti märk, et publik võib ennast korraks lõdvaks lasta ja hingata ning tekitas sooja ja inimliku elemendi.”

“Teatris publik iseenesest teeb juba selle teistsuguse tunde, ja on ju suur vahe, kas ma räägin soome ja eesti keelt, aga ma arvan, et meie kultuurid on niivõrd lähestikku, et teatrikogemus on üsna sarnane, kas see on Eestis või Soomes ette kantud,” ütles ta.

Sofi Oksaneni uus näidend “Villacis” pakub teravalt ja sügavuti uurida ajakohaseid teemasid ning tabada publiku tundlikke närve. Oksaneni oskuslikult loodud karakterid ja haarav süžee peegeldavad tänapäeva ühiskonna keerukaid probleeme ning pakkuvad vaatajatele mõtlemapanevat ja emotsionaalset kogemust. Lavastus on suurepärane näide sellest, kuidas teater suudab avada dialoogi ja mõista meie muutuva maailma sügavamaid kihte. “Villacis” on kahtlemata tähelepanuväärne ja oluline panus Eesti teatrimaastikule.