Petturid kasutavad WhatsAppi ja kaasavad skeemidesse kullereid | Eesti

Whatsappi kasutamine on Eestis muutunud üha populaarsemaks, kuid paraku on sellega kaasnenud ka petturlus. Kurjategijad kasutavad nutirakendust ära, et meelitada inimesi osalema erinevates petuskeemides, millest üks hõlmab ka kullerite kaasamist. Oluline on olla teadlik sellest, kuidas petturid enda kasuks ära kasutavad tehnoloogiat ning osata neid ära tunda, et end kaitsta. Eesti elanikena peaksime olema ettevaatlikud ja hoidma oma isiklikke andmeid turvaliselt enda teada.

Finantspetturid on juba mõnda aega aktiivselt kasutanud rakendust WhatsApp, kuid nüüd teevad selle kaudu ka üha rohkem kõnesid ning on uusimatesse petuskeemidesse kaasanud ka kullereid, hoiatas Citadele pank.

Panga teatel on viimasel ajal eriti aktiivsed petturid, kes helistavad rakenduse WhatsApp abil politsei-, turva- või pangatöötajatena esinedes ja annavad teada, et inimese pangakaardi andmetes on probleem ja kaart vajab väljavahetamist.

Petturid väidavad, et kuller või pangatöötaja tuleb uue kaardiga, kuid enne tuleb kullerile anda vana pangakaart ja PIN-kood. Eriti levinud on selline petuskeem praegu Lätis.  

“Ükski pank sellist kullerteenust kindlasti ei paku ning mitte mingil juhul ei tohi pangatöötajatele ega kulleritele avaldada pangakaartide PIN-koode ega panga juurdepääsuandmeid,” ütles Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. 

Ta lisas, et kui pangakaart on aegunud või tekib vajadus see välja vahetada, saadetakse uus kaart postiga ning eraldi kirjadena saabuvad esmalt kaart ja siis PIN-kood.  

Levinud on ka skeem, millega petturid kirjutavad ja helistavad järjekindlalt mitmelt numbrilt suhtlusrakenduses WhatsApp, et anda teada, et pangaklient on väidetavalt sattunud petturite ohvriks, mistõttu on raha ohutuse tagamiseks vajalik kontonumbrit uuendada. Samuti saadetakse teateid, et enne isikuandmete info uuendamist ei ole võimalik pangaülekandeid teha.

Tegelikkuses pangad klientidega WhatsAppi rakenduse vahendusel ei suhtle, aga kui petturile enda internetipanga andmed edastada, saab neid hiljem kasutada näiteks laenude võtmiseks ja ka kaupade järelmaksuga ostmiseks.

Lisaks toimub jätkuvalt ka pettuseid, kus esinetakse politsei- või turvateenistuse töötajana ning teavitatakse viirustest või muudest tehnilistest probleemidest arvutis, mille lahendamiseks palutakse paigaldada AnyDesk rakendus. See annab aga petturitele kontrolli ohvri arvuti üle.

Vältimaks pettuse ohvriks langemist, tuleb pöörata tähelepanu lingi nimele, millelt teade saabub, sest see erineb alati algse teenusepakkuja veebilehe aadressist. Samuti sisaldavad petukirja tekstid sageli vigu, sest need on tõlgitud Google’i või tehisintellekti abil. Peamine on aga see, et ükski riigiasutus ega nende esindajad ei suru telefonivestlustes ja e-kirjades peale kiiret tegutsemist ega palu jagada oma pangakonto juurdepääsu või pangakaardi andmeid, rõhutas pank.

Eestis teatati eelmisel aastal politseile kokku 747 korral investeerimise või pangapettusest, mille kogukahjud on veidi üle viie miljoni euro. Otseselt pangapettustest anti teada pea 480 korral, kogukahjuga kaks miljonit eurot.

Kokkuvõttes tuleb olla ettevaatlik, kui tegemist on võõraste inimestega, kes pakuvad või nõuavad teenuseid läbi sõnumirakkude, nagu WhatsApp. Petturid on hakanud kasutama ka kullereid skeemides, mis võivad viia raha pettuse ja muude kuritegelike tegevusteni. Oluline on jälgida kahtlaseid märke ja mitte jagada isiklikku informatsiooni võõrastele. Kõige parem on usaldada teenuseid ja tehinguid ainult usaldusväärsetele allikatele ning alati olla tähelepanelik võimalike petuskeemide suhtes. Turvalisus peaks olema alati esmatähtis.