Sõja 745. päev: Venemaa teatel korraldas Ukraina Venemaale droonirünnaku | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Täna räägime Sõja 745. päevast, mil Venemaa teatas, et Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa piirile. See tundub olevat vaid üks paljudest pingetekitavatest sündmustest, mis on viimastel aastatel kahe riigi vahel toimunud. Kuidas see rünnak mõjutab kahe riigi suhteid ja kuidas see võib mõjutada ka meie siin Eestis? Jääge kuulama, et saada rohkem teada sellest kaasahaaravast välispoliitilisest arengust.

Oluline laupäeval, 9. märtsil kell 22.35:

– Ukraina peastaap: laupäeval toimus ligi 60 sõjalist kokkupõrget;

– ÜRO asepeasekretär kutsusi sõdivaid pooli lõpetama rünnakuid tsiviiltaristu vastu;

– Venemaa teatas Ukraina hävituslennuki allatulistamisest;

– Vene vägede rünnakud ööpäeva jooksul;

– Venemaa kaitseministeerium teatas 47 drooni alla laskmisest;

– Ukraina ÜRO saadik: Venemaa üritab Odessale suunatud rünnakutega blokeerida merekoridori;

– Julgeolekuekspert: Ukraina võib suveks kaotada võime rinnet hoida;

– Poola välisminister: NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu;

– NBC: Vabariiklastest kongresmenid töötavad Kiievi abistamiseks välja oma seaduseelnõu;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 53 suurtükisüsteemi;

– ISW: okupandid kasutasid Avdijivka juures taktikalist üllatust;

– Liiklus Krimmi sillal on taas suletud 

Ukraina peastaap: laupäeval toimus ligi 60 sõjalist kokkupõrget

Laupäeva jooksul oli kokku 58 sõjalist kokkupõrget Venemaa vägedega, teatasid Ukraina relvajõud.

Ukraina peastaabi teatel tegid Vene väed Ukraina vastu kolm raketirünnakut ja 61 õhurünnakut. Vene armee tulistas 70 korral mitmikraketiheitjast Ukraina sõjaväelaste positsioonide ja tsiviilasulate pihta.

Peastaap lisas, et Vene väed püüdsid Novopavlivka rindejoonel 21 korral Ukraina kaitsest läbi murda ning Ukraina väed tõrjusid Avdijivka rindejoonel 11 Vene rünnakut.

ÜRO julgeolekunõukogus kutsuti sõdivaid pooli lõpetama rünnakuid tsiviiltaristule

ÜRO asepeasekretär Khaled Khiari kutsus julgeolekunõukogus Venemaad ja Ukrainat lõpetama rünnakud tsiviiltaristu vastu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Khiari tõdes, et korduvad üleskutsed tsiviilisikute kaitseks Venemaal ja Ukrainas on kõlanud kurtidele kõrvadele. Humanitaarabi koordineerimist korraldava organisatsiooni esindaja väljendas muret 1,5 miljoni inimese pärast, kellele ei saa abi kohale viia Venemaa okupeeritud Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblastis.

Igasugune rünnak tsiviiltaristu vastu on rahvusvahelise õiguse alusel keelatud, tuletas Khiari meelde.

“Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainas on põhjustanud 10 703 tsiviilisiku, sealhulgas 594 lapse hukkumise. 20 146 inimest, sealhulgas 1316 last on vigastatud. Mõistame hukka kõik rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu.

“Oleme korduvalt tõestanud, et Venemaa õhuvägede kõrge täpsusega löögid sihtmärkidele Ukrainas, mis on seotud Kiievi režiimi sõjalise potentsiaaliga, ei ohusta tsiviilisikud, kui nad nende objektide juures ise ei viibi. Seda teavad hästi kõik tavalised ukrainlased,” ütles Venemaa ÜRO suursaadiku asetäitja Dmitri Poljanski.

“Venemaa mitte ainult ei tekita tahtlikult kahju tsiviilisikutele, rünnates kriitilist tsiviiltaristut, koole ja haiglaid Ukrainas, vaid jätkab jälestavat ukraina laste röövimist,” sõnas Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kislitsja.

Venemaa teatas Ukraina hävituslennuki allatulistamisest

Venemaa kaitseministeerium teatas laupäeval, et õhujõud tulistasid alla Ukraina Mig-29 hävituslennuki.

Lennuk lasti alla Ukrainas Donetski oblasti kohal.

Ukraina võimud ei ole viimastel päevadel teatanud ühegi hävituslennuki kaotamisest.

Vene väed pommitasid laupäeval Tšernihivi oblastit

Vene väed pommitasid laupäeval Tšernihivi oblastit, teatas oblasti juht Vjatšeslav Tšaus sotsiaalmeedias.

Tema sõnul sai oblastis asuvas Semjonovski külas üks majapidamine tabamuse ning plahvatuse tagajärjel varises maja keldri lagi. Keldris olnud 51-aastane mees sai vigastada ja viidi haiglasse.

Vene vägede rünnakud ööpäeva jooksul

Ukraina teatas laupäeval, et Venemaa pomm langes öösel riigi lõunaosas Hersoni linnas korrusmaja juures, mille tgajärjel sai haavata laps; samal ajal kui Dnipropetrovski oblastis sai teismeline pommirünnakus surma.

Hersoni administratsioon avaldas video kannatada saanud hoonest, mille välisseinas on suur auk.

“Seitsmeaastane poiss, kes sai pommiplahvatuses viga, on meditsiinilise järelevalve all,” ütlesid võimud, lisades, et “lapse elu ei ole ohus”.

Dnipropetrovski oblasti ametnikud kinnitasid samal ajal, et Dnipro jõe ääres asuvas Tšervonogrõgorivka külas hukkus Vene mürskude tõttu teismeline poiss.

“16-aastane poiss hukkus. Veel üks 22-aastane on haiglas,” ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõsak. Ta lisas, et venelased pommitasid küla ning said pihta eramule.

Ukraina õhutõrje kinnitas varem, et on 15-st Iraanis toodetud Shahed-droonist, mida Venemaa lasi sihtmärkide suunas Donetski, Dnipropetrovski ja Poltava oblastites, alla lasknud 12.

Ukraina teatas laupäeval, et evakueeris Donetski oblasti rindeküladest peaaegu 200 inimest, sealhulgas 21 last.

Venemaa kaitseministeerium teatas 47 drooni alla laskmisest

Vene kaitseministeeriumi teatel lasi sõjavägi reede õhtul Venemaa piirkondade kohal alla 47 Ukraina drooni, vahendas BBC.

Kaitseministeeriumi teatel lasti 44 drooni alla Rostovi kohal, kolm Volgogradi kohal, kaks Kurski kohal ja üks Belgorodi kohal.

Kaitseministeerium ei täpsustanud mitu drooni kokku Venemaa territooriumit ründas.

Varem teatasid Kurski ja Rostovi kubernerid plahvatustest linnade kohal.

Kohalikud telegrammikanalid teatavad, et rünnaku sihtmärk võis olla Taganrogi linnas asuv Berievi lennukitehas.

Väidetavalt kahjustaski rünnak Taganrogis asuvat Beriev Aircraft Company tehast, mis toodab amfiiblennukeid Be-200, teatas Vene telegrammi kanal Astra, vahendas The Kyiv Independent.

Berievi lennukitehas remondib ka Venemaa luurelennukeid A-50, ütles Odessa piirkondliku sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja Serhi Bratšuk Telegramis.

Ukraina ÜRO saadik: Venemaa üritab Odessale suunatud rünnakutega blokeerida merekoridori

Venemaa püüab Ukraina merekoridori häirida pidevate pommirünnakutega Odessale, ütles Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Sergi Kislitsia 8. märtsil.

Ta rääkis, et alates laevatee loomisest 2023. aasta augustis on Odessa, Pivdennõi ja Tšornomorski sadamatest eksporditud 42 erinevasse riiki ligi 30 miljonit tonni kaupa. Ainuüksi veebruaris eksporditi üle kaheksa miljoni tonni.

Algselt avati koridor, et võimaldada väljuda laevadel, mis olid alates 2022. aasta veebruarist Ukraina Musta mere sadamates dokitud.

Sellest ajast alates on sellest saanud Ukraina kaupade, nagu teravilja ja metalli, ekspordi marsruut. Ukraina on suur põllumajandustootja ja selle varud mängivad olulist rolli maailma riikide toitmisel.

Hoolimata Ukraina edukatest rünnakutest Venemaa mereväe võimete vastu, seisab Musta mere laevandus jätkuvalt silmitsi sõja riskidega, täpsemalt meremiinidega.

“Venemaa katsed šantažeerida rahvusvahelist üldsust algatusest taganemisega on ebaõnnestunud,” nentis Kislitsia. “Kuid Ukraina käivitas sõjast hoolimata merekoridori ja jätkab selle tõhususe tugevdamist.”

Julgeolekuekspert: Ukraina võib suveks kaotada võime rinnet hoida

Tuntud julgeolekuekspert Dara Massicot kirjutas väljaande Foreign Affairs artiklis, et kui Ukrainale antavat abi kiiresti ei suurendata, võivad Ukraina relvajõud suveks kaotada võime rinnet hoida.

“Ilma lääneriikide sõjalise abi suurenemiseta ja Kiievi strateegia oluliste muutusteta jätkub Ukraina lahinguvälja positsioonide halvenemine, kuni jõuab kätte pöördepunkt, võib-olla suvel,” kirjutab Massicot.

“Praegustes tingimustes, kus Ukraina vajadus laskemoona ja elavjõu järele ei ole rahuldatud, hakkavad Ukraina üksused ammenduma, mis muudab Venemaa läbimurde reaalseks võimaluseks,” märkis ta.

Massicot lisas siiski, et praegu pole aeg meeleheiteks, vaid kiireks tegutsemiseks. “Vene vägedel on nõrku kohti, mida saab ära kasutada, ja eeliseid, mis võivad aja jooksul väheneda, kuid ainult siis, kui Ukraina saab selle, mida ta praegu vajab. Venemaal on piiratud nii inimeste arv, keda ta suudab mobiliseerida, kui ka varustuse ja laskemoona hulk, mida ta suudab toota,” lausus ekspert.

Massicot ütles, et selle piirini võib jõuda 2025. aastaks. “Aga kui rinne kukub kokku varem, siis pole sellel tähtsust,” sõnas ta.

Massicoti hinnangul oleks vaja viia läbi uus mobilisatsioon Ukrainas, suurendada järsult laskemoona tarnimist läänest ja kiirendada uute kaitseliinide ehitamist.

Poola välisminister: NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu

Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles, et NATO vägede kohalolek Ukrainas ei ole mõeldamatu, vahendas The Kyiv Independent.

“Sest kartma peaks Putin, mitte meie Putinit,” lausus Sikorski.

NBC: Vabariiklastest kongresmenid töötavad Kiievi abistamiseks välja oma seaduseelnõu

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ja võtmekomiteede esimehed töötavad alternatiivse Ukraina abipaketi kallal, teatas NBC News allikatele viidates.

Nad loodavad, et nende eelnõu võetakse kongressis vastu, ilma et see peletaks eemale neid konservatiive, kes on vastu “sõja jätkuvale rahastamisele” Ameerika maksumaksjate poolt.

Plaanid on väljatöötamise staadiumis ja elluviimisest kaugel, ütlesid allikad.

Esitatud ettepanekute hulgas on käsitleda osa Ukrainale antavat mittesõjalist abi omamoodi laenuna, ütlesid esindajatekoja välisasjade esimees Mike McCaul ja senaator Lindsey Graham.

McCauli sõnul saab USA valitsuse poolt sanktsioonide raames külmutatud Venemaa varasid kasutada laenude tagatisena. Plaan võiks sisaldada ka sooduslaenu tagasimaksesüsteemi, ütles McCaul.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 53 suurtükisüsteemi

Ukraina relvajõudude laupäeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 423 160 (võrdlus eelmise päevaga +850);

– tankid 6712 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 12 823 (+25);

– suurtükisüsteemid 10 428 (+53);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1012 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 707 (+3);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8041 (+43);

– tiibraketid 1919 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 683 (+85);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1666 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

ISW: okupandid kasutasid Avdijivka juures taktikalist üllatust

Vene okupandid on viimastel nädalatel oma taktikalisi võimeid parandanud, üllatades taktikaliselt eeskätt Donetski oblastis Avdijivka piirkonnas, vahendas Unian laupäeval Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) aruannet.

ISW raportid viitavad sellele, et Vene armee mõned osad on ilmselt pealetungi ajal Ukrainas omandanud taktikalise võime kohaneda.

Analüütikud viitavad Ukraina sõjaväevaatleja Konstantin Mašovetsi hinnangule. Selle järgi suutsid venelased 8. märtsil end taktikaliselt ümber koondada ning nihutada oma ründeoperatsioonide fookuse linna loodeosas asuva Avdijivka koksitehase põhjaosast kirdesse.

Mašovets märgib, et vaenlane suutis end kokku võtta ja taktikaliselt nihkuda, ilma et Ukraina relvajõududel olnuks võimalik olukorda täielikult mõista.

“Tähelepanuväärne on Vene vägede võime saavutada taktikalise üllatuse elemente sellises tegevuskeskkonnas, kus maskeerimist on vähe või üldse mitte. ISW ei ole viimasel ajal täheldanud ühtegi teist märkimisväärset juhtumit, kus Vene väed saavutanuks või kasutanuks ära taktikalise üllatuse,” selgitasid ISW eksperdid.

ISW hinnangul ei pruugi see siiski näidata, et venelastel on sellega seoses laiemaid võimalusi.

Kuigi vaenlane on rinde teatud sektorites näidanud taktikalisel tasemel piiratud kohanemist, näitavad ulatuslikud taktikalised ebaõnnestumised kogu Ukrainas, et Venemaa väejuhatus ei ole armees tervikuna kõiki võimalikke taktikalisi kohandumisi saavutanud, leiavad eksperdid. 

Liiklus Krimmi sillal on taas suletud

Krimmi sild on laupäeva hommikul autoliikluse jaoks taas suletud, teatas telegrammikanal, mis kajastab sillaga seotud autoliiklust.

“Autoliiklus Krimmi sillal on ajutiselt suletud,” öeldakse sõnumis.

Venemaa võimud kutsusid üles suhtuma olukorda mõistvalt ning mitte avaldama selle kohta Internetis fotosid ja videoid.

50 minutit hiljem liiklus sillal taastati.

Krimmi ehk Kertši sild ühendab Venemaad Ukrainale kuuluva, kuid annekteeritud Krimmi poolsaarega.

Kuigi väited droonirünnaku kohta Venemaa vastu on seni vähetõenäolised, näitab see pinget Ukraina ja Venemaa vahel. Konflikt jätkub ning rahvusvaheline kogukond peab tegutsema rahu tagamiseks. Tagaseljaumised ja provokatsioonid ainult süvendavad pinget piirkonnas ning ohustavad rahumeelseid suhteid. Kõige olulisem on jääda rahulikuks, uurida juhtunut põhjalikult ning leida rahumeelne lahendus konfliktile. Koostöö ja diplomaatia on võtmetegurid selle keeruka olukorra lahendamisel.