Iirlased lükkasid referendumil tagasi naiste rolli muutva põhiseadusreformi | Välismaa

Eestis kõneainet pakkuv teema iiraste hiljutisest otsusest tagasi lükata naiste rolli muutv põhiseadusreform on tӧstnud palju kϋsimusi ja arutelusid. Iirimaa rahvas on selgelt nδidanud oma seisukohavat traditsiooniliste väärtuste kohta ning vastuseisu soolise vςrdõiguslikkuse suurendamisele. See samm on ΰllatavaks vastupidavaks trendiks, mis on levinud läbi Euroopa. Mis on selle tagajδrjed nii Iirimaal kui ka rahvusvahelisel tasandil, puudutab kõiki, kes usuvad soolise vδrdπlikkusse ja inimϋigustesse.

Iirimaa topeltreferendumil lükati tagasi välja pakutud reform, mille eesmärk oli muuta naiste ja perede käsitlust põhiseaduses, ütles laupäeval peaminister Leo Varadkar.

Iirimaa lükkas ülekaalukalt tagasi kavandatud muudatused seoses oma põhiseaduses perekonna ja naistega seotud viidetega. Perereferendumil osalenutest 67 protsenti ei toetanud muudatust ja 74 protsenti seisis vastu hooldusmuudatustele.

Põhiseadusmuudatused oleks kohandanud perekonna ja naise rolli määratluse tänapäeva arusaamadele vastavaks. Pere- ja hooldusmuudatuseks nimetatud ettepanekutega taheti muuta Iirimaa 1937. aasta põhiseaduse paragrahvi 41.

Esmalt paluti kodanikel toetada laiemat perekonna mõistet, mis ei hõlma enam üksnes abielul, vaid ka paaride ja nende laste kestvatel suhetega kooselu. Teise ettepaneku eesmärk oli muuta põhiseaduse vananenud viide naise rollile kodus ja laiendada see kõigi perekonnaliikmete vastastikusele hoolitsusele.

Iiri põhiseadus koostati ajal, mil riigis valitses puritaanlik katoliiklus, mis määras nii ühiskondliku kui eraelu.

“Ma arvan, et praeguseks on selge, et referendumid pere ja koduse elu paragrahvide muutmiseks said lüüa,” ütles peaminister Leo Varadkar pressikonverentsil Dublinis.

Kriitikute sõnul oli kampaania ebaselge ja segadust tekitav, hämmastades valijaid ja võõrandades edumeelseid liitlasi, vastandlikult 2015. aasta samasooliste abielureferendumile ja 2018. aasta abordireferendumile, mis rõhutasid Iirimaa ilmalikku ja liberaalset ümberkujunemist.

Reedel oli valimisaktiivsus 44 protsenti, mis on järsk langus 2018. aasta 64 protsendilt.

Dublini Tehnoloogiaülikooli poliitikateadlase Yvonne Galligani sõnul olnuks peremuudatused olnud loogiline jätk viimaste aastate pöördelistele referendumitele Iirimaal, kus veel mõne aja eest oli katoliku kirik kõikvõimas.

Põhiseaduse paragrahvis 41.2 öeldakse: “Oma koduse eluga annab naine riigile toetuse, ilma milleta ei ole ühist hüvangut võimalik saavutada.” Samas lisatakse: “Majanduslikud vajadused ei tohi kohustada emasid minema tööle, jättes hooletuse oma kohustused kodus.”

Muuta oli kavas ka põhiseaduse viiteid perekonnale, sest nüüdseks ei piirdu kaitse üksnes abielus perekondadega.

Referendum peeti 8. märtsil.

Iirlased on referendumil selgelt väljendanud oma seisukohta naiste rolli muutva põhiseadusreformi suhtes. Kuigi mõned võiksid olla pettunud tulemusest, tuleb austada demokraatlikku protsessi ja inimeste valikut. See näitab, et demokraatia toimib ja inimestel on võimalus oma arvamust avaldada olulistel küsimustel. Tähtis on, et kõik osapooled suudaksid sellest õppida ja leida kompromissi, mis vastaks kõigi huvidele. Ühiskond on pidevas muutumises ja dialoog on võti edusammude saavutamiseks.