Tere tulemast, head lugejad! Madis Müller, Eesti Panga president, jagab viimaste majandusnäitajate põhjal rõõmustavaid uudiseid – majanduselu aktiivsus on kasvamas. Artikkel “Madis Müller: järjest rohkem on märke majanduselu aktiivsuse kasvust” pakub põnevat ülevaadet sellest, kuidas Eesti majandus on tõusuteel ning millised tegurid selle taga võivad olla. Ärge jätke võimalust kaasa rääkida ja avastada, mis suunas meie riigi majandus liigub!
Kuna inimeste ostujõud paraneb tänu sissetulekute tõusule, on mõistlik eeldada, et küllap ühel hetkel hakatakse seda suuremat sissetulekut ka julgemalt kasutama, kirjutab Madis Müller.
Hinnatõus euroalal järjest aeglustub ja läheneb keskpanga eesmärgile, milleks on hinnatõusutempo kaks protsenti aastas. Neljapäevasel istungil otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus jätta intressimäärad siiski muutmata, sest vajame enne intressilangetustega alustamist kindlamat kinnitust selle kohta, et hinnalanguse trend jätkub. Võimalik, et see piisav kindlustunne tekib juba lähikuude majandusnäitajate põhjal.
Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud endiselt suhteliselt hoogne keskmise palga tõus euroalal, mis on käinud käsikäes madala tööpuuduse ja üldiselt tugevas seisus tööturuga. Eelmise aasta kolmandas kvartalis ulatus euroala keskmine palgatõus 5,3 protsendini.
2023. aasta lõpukvartalis aeglustus palgatõusutempo küll tõenäoliselt alla viie protsendi, kuid ettevaates on olulised suuremate Euroopa riikide tööturgu mõjutavad palgaläbirääkimised ametiühingutega, mis praegu alles kestavad. Palgatõus aitab parandada kiire hinnatõusu perioodil kannatada saanud ostujõudu, kuid paraku on selge ka see, et püsivalt viie protsendi lähedale jääv palgatõus muudaks euroala inflatsiooni edasise aeglustumise raskemaks.
Üldise hinnatõusu komponente vaadates paistab silma ka jätkuvalt üsna kõrge, nelja protsendi lähedale ulatuv teenuste hinnatõus. Kuna teenusettevõtete kogukuludes moodustavad tööjõukulud tavaliselt suhteliselt suurema osa, on kaupadega võrreldes jätkuvalt kiirem teenuste hinnatõus ilmselt selgitatav ka kiire keskmise palgatõusuga.
Samal ajal on ettevõtete kasumimarginaalid euroalal ajalooliste keskmistega võrreldes kestvalt kõrged ning osa palgatõusust võib olla võimalik töötajatele pakkuda ka ilma hindu tõstmata.
Veebruaris aeglustus hinnatõus aastavõrdluses jaanuari 2,8 protsendilt 2,6 protsendile. Lisaks jälgime Euroopa Keskpanga nõukogus laenuturul toimuvat ning oluline on ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne ning valmisolek investeerida ja raha kulutada.
Uute eluasemelaenude maht jaanuaris võrreldes varasemate kuudega küll veidi kasvas, aga üldiselt tuleb tõdeda, et nii ettevõtted kui ka majapidamised on praegu uute laenude võtmisel väga ettevaatlikud. Selle põhjus on jätkuv ebakindlus majanduse väljavaate suhtes ning kõrged intressimäärad.
“Detsembris pöördus esimest korda alates eelmise aasta veebruarist kasvule ka euroala tööstustoodang.”
Samal ajal viitavad küsitlusandmed järjest selgemini ettevõtjate optimismi taastumisele. Eksporditurgudel oodatakse nõudluse tugevnemist, inimeste majanduslik kindlustunne paraneb ning detsembris pöördus esimest korda alates eelmise aasta veebruarist kasvule ka euroala tööstustoodang.
Kõike eelnevat võetakse arvesse Euroopa Keskpanga värskes majandusprognoosis, mille järgi võiks hinnatõus euroalal selle aasta keskmisena ulatuda 2,3 protsendini ning jõuda järgmiseks aastaks kahe protsendi. Eeldatavasti pigem aasta teise poolde jääv majanduskasv ulatub euroalal sel aastal oodatavalt 0,6 protsendini ja kiireneb järgmisel aastal 1,5 protsendini.
Võrreldes kolme kuu taguste ootustega peegeldab värske prognoos sel aastal väiksemaid ootusi nii hinnatõusu kui ka majanduskasvu kohta.
Hinnatõusu aitavad sel aastal aeglustada järsult langenud energiahinnad, samuti oodatust nõrgemaks kujunenud üldine majandusolukord ning vahepeal langenud pikemaajalised intressimäärad.
Kuna inimeste ostujõud paraneb tänu sissetulekute tõusule, on mõistlik eeldada, et küllap ühel hetkel hakatakse seda suuremat sissetulekut ka julgemalt kasutama. Ning kuna ettevaates on tõenäoline, et intressimäärad langevad, hakkab ka see eeldatavasti toetama investeeringuid nii ettevõtlusesse kui ka kinnisvaraturule.
Kokkuvõtteks võib piltlikult öelda, et euroala majandus tammub küll ikka veel paigal, kuid järjest rohkem on märke majanduselu aktiivsuse kasvust ja optimismi taastumisest. Euroala majandusareng on mõistagi oluline ka meie jaoks Eestis.
Aasta jooksul eeldatavasti kasvule pöörduv euroala majandus tähendab meie ettevõtjatele võimalust oma kaupu ja teenuseid suuremas mahus eksportida. Ning nagu teisteski Euroopa riikides, aitab ka Eestis inimeste majanduslikku toimetulekut parandada hinnatõusu aeglustumisega käsikäes käiv ostujõu paranemine.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
Kokkuvõttes näitab Madis Mülleri arvamus, et Eestis on märgata majanduselu aktiivsuse suurenemist. See on positiivne märk ning annab lootust tulevikuks. Müller toonitab, et kuigi väljakutsed on endiselt olemas, näitavad majandusnäitajad stabiilsust ja kasvu. See peaks innustama nii ettevõtjaid kui ka inimesi üldiselt ning julgustama uusi investeeringuid ja töökohtade loomist. Loodame, et see trend jätkub ja et Eesti majandus jätkab tugevuse kasvamist.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus