Roheline keemia pakkus lahenduse tugevate närvimürkide tõrjumiseks | Tehnika

Eestis on keemiaõppe valdkonnas toimunud murranguline areng, kui roheline keemia on leidnud lahenduse tugevate närvimürkide tõrjumiseks. See tehnoloogia on oluline mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimeste tervisele, kuna see vähendab kahjulikke kemikaale meie igapäevaelus. Roheline keemia on muutumas üha olulisemaks tehnikavaldkonnas, pakkudes jätkusuutlikke ja tõhusaid lahendusi paljudele probleemidele. Selles artiklis uurime lähemalt, kuidas Eesti on selle uuendusliku lähenemisviisi abil muutumas rohelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased lõid kaasa uuringus, mille raames õnnestus neil jätkusuutliku keemia põhimõtteid rakendades valmistada rida ühendeid, millega neutraliseerida ülitugevate närvimürkide nagu Novitšoki ja VX mõju.

Täpsemalt keskendusid teadlased eesotsas TTÜ vanemteaduri Yevgen Karpicheviga närvimürkidele, mis on ohtlikud neis leiduvate fosforiühendite tõttu. Keha kasutab närvisignaalide edastamiseks muu hulgas atsetüülkoliinina tuntud molekuli. Kui aga juba vallandunud molekulidest pidevalt ei lagundata ja eemaldata, muutub närvirakkude-vaheline suhtlus kakofooniaks. Koed ei saa enam aru, mida need täpselt tegema peavad. Seda vältida aitava molekulaarse kojamehe – atsetüülkoliin-esteraasi – tööd närvimürgid häirivadki.

Kergemal juhul võivad viia need iiveldustunde ja nägemisprobleemideni. Tugevama mürgi või suurema koguse korral pole kaugel aga ka hingamisraskused, lihaskrambid, lihaskontrolli kadu, rasked kesknärvisüsteemi häired ja surm. Õigel ajal jaole saades on võimalik vastumürkidega närvimürk atsetüülkoliin-esteraasist välja tõrjuda ja kojamees saab hakata uuesti oma tööd tegema. Üldiselt kaasnevad mürgistusega siiski pöördumatud tervisekahjustused.

Ehkki maailma suurriigid on tõotanud keemiarelvadest loobuda ja oma varud hävitada, on nende mõningaid vaheühendeid suhteliselt lihtne sünteesida. Nõnda suudavad seda ka mõned terroristlikud rühmitused ja väiksemad riigid. Liiatigi kasutati novitšoki-perekonda kuuluvat mürki nii Venemaa eksluuraja Sergei Skripali kui ka hiljuti hukkunud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamiseks.

Nüüd Karpichevi ja ta kolleegide kirjeldatavad vastumürgid aitavad enne teist maailmasõda välja töötatud sariinist tuhatkond korda mürgisema VX-i vastu. Vanemteaduri sõnul on ühendid tavapärastest vastumürkidest tugevama mõjuga ja toimivad tõhusamalt. Samas on need bakteritele ja seentele ohutumad ning on vähem mürgised ka imetajarakkudele.

Karpichevi enda hinnangul muudab nende töö äramärkimist väärivaks ka asjaolu, et lähtusid vastumürkide väljatöötamisel rohelise ehk jätkusuutliku keemia põhimõtetest. Nende sünteesimiseks kasutati biolagunevaid ioonvedelikke ja pindaktiivsete ainete ehitusplokke.

Kuigi ühendid on vereplasmas stabiilsed, lagunevad need keskkonda sattudes õige pea. “Töö kujutab antud valdkonnastipptasemel uurimistööd ja seda saab edaspidi kasutada inimese atsetüülkoliinesteraasi reaktivaatorite parandamiseks, mis on organofosfaatide mürgistuse ravis ülioluline,” sõnas Yevgen Karpichev.

Uurimus ilmus ajakirjas Chemico-Biological Interaction.

Roheline keemia on leidnud olulise koha võitluses tugevate närvimürkide vastu. Säästlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused on võimaldanud vähendada kahjulike kemikaalide kasutamist ning leida alternatiive, mis on ohutumad nii inimeste tervisele kui ka loodusele. Tehnoloogia areng on võimaldanud välja arendada uudseid meetodeid ja tooteid, mis pakuvad tõhusat kaitset, olles samal ajal jätkusuutlikud ja ressursisäästlikud. Roheline keemia on näidanud, et tulevikus on võimalik leida tasakaal inimeste vajaduste ja keskkonnahoidlikkuse vahel.