Stjuardess: lennuhirmu puhul tuleks tegeleda põhjuse, mitte tagajärjega | Elu

Tere tulemast Eestisse, kus jututeemaks on stjuardesside roll lennuhirmuga võitlemisel. Pidevalt kasvav hirm lendamise ees on probleem, millega paljud reisijad silmitsi seisavad. Artiklis “Stjuardess: lennuhirmu puhul tuleks tegeleda põhjuse, mitte tagajärjega” räägitakse olulisest tegurist – lennuhirmu põhjustest, mitte sümptomitest. Lennundusmaailma asjatundjad jagavad nippe ja soovitusi, kuidas leida rahu lendamise ajal ning kuidas konstruktiivselt oma hirmudega tegeleda. Loodame, et see artikkel aitab leida lahenduse kõigile, kes vajavad tuge lennuhirmuga toimetulemisel.

20-aastase lennukogemusega endise stjuardessi ja praeguse õhusõidukite koordinaatori Triin Sulgeri sõnul tuleks lennuhirmu puhul tegeleda süsteemselt hirmu ületamisega, mitte toetuda ühekordsete leevendajate abile.

“Päris suur hulk reisijaid on tegelikult pinges ja tunnevad lendamise ees ebamugavust. Kaks-kolm protsenti on need, kellel see on nii suur probleem, et lend võib lendamata jääda, sest hirm ongi nii suur, et sellega ei tulda toime,” rääkis Sulger.

Enda kogemuse põhjal tuleb Sugleri sõnul enamasti reisijatel hirm peale siis, kui lennukisse astutakse, mil stjuardessil on kõige vähem aega. “Kui keset lendu tuleb hirm, siis on tegelikult päris hästi, siis on stjuardessil tavaliselt aega ja võimalust selle reisija juurde minna, kuulata, milles asi on ja aidata teda,” märkis ta.

Lennuhirmuga toime tulemiseks korraldab Sulger koos pikaaegse kapteni Elar Paiduga päeva, kus Paidu räägib lennuki tehnilisest poolest, sellest, kuidas lennuk õhus püsib ja kuidas piloodid lendu ette valmistavad. Lisaks räägitakse ka psühholoogilise poole pealt hirmust kui sellisest. “Ega lennuhirm ei erine suuresti muudest hirmudest,” märkis Sulger.

Lisaks külastatakse lennukit ühes selle kokpitiga ning käiakse ka lennujuhtimistornis. “Ma saan minna turvalises keskkonnas lennukisse, olla lennukis, teades, et ta ei tõuse õhku ja ma saan sealt iga hetk välja astuda. Ja teiseks ma saan hästi palju vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Tavalisel lennureisil sa ei saa nendele küsimustele vastuseid, aga me püüame need läbi käia, et iga lõhn ja vibratsioon, iga heli saab vastuse, miks see nii on.”

Hirm tekib Sulgeri sõnul siis, kui ei leita olukorrale selgitust. “Õhkutõus ja maandumine on kahtlemata kõige keerulisemad lennufaasid, aga lennukid on konstrueeritud vastu pidama väga tugevatele jõududele, nad omavad erinevaid tagavara süsteeme, mis on kolme-neljakordsed.”

Sulger nentis, et on siiski ka mõni protsent inimesi, kelle jaoks on hirm nii suur, et see ei lase ratsionaalselt mõelda. “On väga väike hulk inimesi, kes ei hakkagi kunagi lendama, sest nad ei saa sellest hirmust üle. Siis on vast psühhiaatrite poole pöördumine pädevam. Aga kolmveerand inimestest on võimelised ise oma hirmudega toime tulema. Väikese kõrvalabiga õpib oma hirmu tundma, muudab oma mõttemustreid, mõttevigasid,” sõnas Sulger.

Ravimeid ja alkoholi Sulger lennuhirmu leevenduseks tarvitada pigem ei soovitaks. “Pigem ikka soovitaks tegeleda asjaga süsteemselt ja saaks hirmust üle, mitte ei lahendaks seda probleemi n-ö ühekordselt. Võtaks selle asja niimoodi ette, et tegeleme põhjusega, mitte tagajärjega,” kinnitas Sulger.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et lennuhirmuga toimetulek nõuab põhjalikku lähenemist ja enesearengut. Stjuardessid mõistavad, et hirmud võivad olla sügavad juured ning neid tuleks ravida, mitte pelgalt tagajärgedega tegeleda. Oluline on muuta oma suhtumist lennureisidesse ja leida viise, kuidas oma hirme kontrollida ja ületada. Töötades koos spetsialistidega ja kasutades erinevaid eneseabivahendeid, võime olla kindlad, et suudame lennukitega seotud hirme vähendada ja lõpuks ületada.