Sõja 741. päev: Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Sõja 741. päeval raputas Ukraina maailma uudis, et nad lasksid alla Vene patrull-laeva Sergei Kotov Kertši lähedal. See sündmus on vaid üks paljudest pingetest, mis valitsevad Ukraina ja Venemaa vahel. Konflikti süvenedes on oluline jälgida, kuidas see mõjutab mitte ainult kahe riigi suhteid, vaid ka kogu rahvusvahelist kogukonda. Olge valmis järgmiseks peatükiks selles keerulises ajaloos ja vaadake, kuidas sündmused arenevad.

Oluline teisipäeval, 5. märtsil kell 20.51:

– Allikas AFP-le: Ukraina ründas Belgorodi oblastis naftahoidlat;

– Kuberner: Belgorodi oblastis kärgatas taristuobjektil plahvatus;

– Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov;

– Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas;

– Ukraina tulistas alla 18 Vene ründedrooni 22-st;

– Kertšis kõlasid tugevad plahvatused;

– Venemaa ründas Odessat taas massiliselt droonidega;

– Ukraina relvajõud peatasid Vene armee pealetungi olulises suunas;

– USA: Saksa leke on läbipaistev Venemaa katse lääne lõhestamiseks.

Macron kutsus Ukraina liitlasi vältima argpükslust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et Ukraina liitlased ei tohiks olla argpüksid Kiievi toetamisel võitluses Venemaa sissetungi vastu.

“Läheneme kindlalt Euroopa jaoks hetkele, milles on vajalik vältida argpüksiks olemist,” ütles ta külaskäigul Tšehhi. “Sõda on naasnud meie maale.”

Saksa minister: Macroni sõnavõtt argpüksluse kohta Ukrainat ei aita

Saksa kaitseminister Boris Pistorius ütles teisipäeval, et Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni üleskutse Ukraina liitlastele “mitte olla argpüksid” ei aita Kiievi probleeme kuidagi lahendada.

“Meil tõesti ei ole vaja, vähemalt minu meelest, arutelusid sõdurite saatmise või rohkema või vähema vapruse üle,” ütles Pistorius ajakirjanikele pressikonverentsil oma Rootsi ametivenna Pål Jonsoniga.

“See ei ole miski, mis aitaks lahendada probleeme, mis meil on seoses Ukraina aitamisega,” lisas Pistorius.

Kiiev: Tauruse rakettidega tegelevad praegu lääne partnerid ja meedia

Ukrainal on raske hinnata, kui palju Saksa tiibrakette Taurus kaitsevägi vajab, sest Kiiev ei ole neid varem kasutanud, ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat teleusutluses.

“Kui need oleks meil juba olemas ja kasutusse võetud, siis oskaksime öelda, kui suur mure on nende puudumine. Arvestasime nende relvadega lisaks neile rakettidele, mida Prantsusmaa ja Suurbritannia meile juba tarnivad. Need on SCALP ja Storm Shadow,” ütles Ignat.

“Taurus lihtsalt tugevdaks meie võimet tabada vaenlase sihtmärke, tagala juhtimispunkte ja moonaladusid – sihtmärke, milleni see rakett suudab jõuda,” selgitas pressiesindaja.

Ta lisas ka, et Saksamaa võime veendakse praegu neid rakette Ukrainasse saatma, kuid otsus on Berliini teha.

“Lääne meedia tegeleb teabeväljaga nende relvade andmise küsimuses Ukraina õhujõududele, kes kasutaks neid niisama edukalt kui rakette SCALP ja Storm Shadow. Otsus pakkuda seda tüüpi relvi nagu tiibraketid – see on kõrgtehnoloogiline relv – sellised otsused tehakse kollektiivselt, konsulteerides kõigi koalitsiooni liikmetega. Arvan, et partnerid teevad Tauruse kohta sellise otsuse. Aga loomulikult jääb viimane sõna Saksamaale, kes on nende rakettide ainus tootja,” märkis Ignat.

Saksa parlamendiliikmed on korduvalt kutsunud kantsler Olaf Scholzi üles andma Ukraina väele Taurusi. Kantsler keeldub aga seda tegemast, kartes sõja ägenemist.

Bundestagi saadiku Roderich Kiesewetteri sõnul ei saa Scholz seda ise teha ja vajab selleks USA luba.

Ukraina kohandab lennuradu peatselt saabuvate hävitajate F-16 jaoks

Ukraina ei ehita F-16 lennukite jaoks, mille liitlased peaksid Kiievisse saatma, uut taristut, kuid käib olemasolevate lennuväljade kohandamise protsess, vahendas portaal Unian teisipäeval õhujõudude esindaja Juri Ihnati teleusutluses öeldud sõnu.

“Vaevalt saame endale lubada ehitada nullist sellist taristut nagu praegu on juhtivates lääneriikides. Et käivad ägedad sõjalised operatsioonid, ei võimalda vaenlane põhjalikku ehitamist. Lennuvälju tulistatakse pidevalt, sealhulgas ballistiliste rakettidega. Seetõttu on see tegelikult meie puhul operatiivlennuväljade ettevalmistamine ja kohandamine lennukite F-16 vastuvõtmiseks. Ja see ettevalmistus jätkub. Mis järgus ja mida veel vaja on, ei ütle keegi,” märkis Ihnat.

Lisaks hõlmab tema sõnul kohandamine lennuradade ettevalmistamist, et F-16 lennukid saaksid missioonidel vabalt maanduda ja õhku tõusta.

“Meil on selliseid palju, aga need, kust F-16 lendama hakkavad, selgub. Jätkub ka lennukite parkimisalade ettevalmistamine. Nagu praegugi, toimub see hajutamise, kamuflaaži jms kaudu. On ka muud nüansid, nagu juhtimine, side, jne. See on kohanemine, et saaksime neid lennukeid oma lennuväljadelt kasutada,” selgitas Ihnat.

Ta mainis ka, et need lennukid on varem Ukraina lennuvälju kasutanud, mistõttu ei tohiks nende kohanemisega muresid tekkida.

“Need lennukid on Ukraina lennuväljadelt varem õhku tõusnud, need on F-15 ja F-16, see oli vastavalt aastatel 2012 ja 2018. Olemasolevad lennurajad on kaetud raudbetoonplaatidega, seega ei teki küsimust, kas need lennukid saavad meie lennuväljadelt õhku tõusta või mitte. Nad töötavad samamoodi nagu mitme aasta eest,” ütles Ihnat.

Varem selgitas rahvusvaheline julgeolekuekspert Tarass Žovtenko, et lääneriikide hävitajate F-16 viimine Ukrainasse ei sõltu ainult lendurite väljaõppest. Tema sõnul peab Ukraina õppima lennukeid kiiresti ja korrektselt hooldama ning neid rindel tõhusalt kasutama.

Teise asjatundja Valeri Romanenko sõnul aitavad Lääne hävitajad F-16 tõhusalt võidelda Venemaa pommitajatega Su-34 ja hävitajatega Su-30SM, mis tekitavad rindel Ukraina kaitsjatele juhitavate pommidega palju peavalu.

Allikas AFP-le: Ukraina ründas Belgorodi oblastis naftahoidlat

Ukraina korraldas Venemaa lääneosas piirialal rünnaku naftahoidlale, ütles Kiievi sõjaväeluure allikas teisipäeval uudisteagentuurile AFP.

Allikas kinnitas kohaliku meedia teateid, mille kohaselt oli Ukraina droon tabanud Belgorodi oblastis Dolgoje külas asuvat naftahoidlat, kus asuvad kütusemahutid lõõmavad leekides.

Kuberner: Belgorodi oblastis kärgatas taristuobjektil plahvatus

Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas plahvatusest Gubkinski linnringkonnas asuvas taristurajatises, keegi viga ei saanud.

“Gubkinski linnringkonnas on hädaolukord. Pärast plahvatust registreeriti taristurajatise tulekahju. Ohvreid ei olnud. Kohapeal töötavad operatiiv- ja päästeteenistused,” kirjutas oblasti juht Telegramis teisipäeval.

Ta lisas, et juhtunu asjaolud on väljaselgitamisel.

Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov

Ukraina luure peavalitsuse (HUR) allikad teatasid Ukrainska Pravdale, et Ukrainal õnnestus öise droonirünnaku käigus tabada Vene patrull-laev Sergei Kotov. Tegemist on projekt 22160 tüüpi laevaga, mille meeskonnas võib olla kuni 60 mereväelast.

Ukrainska Pravda andmetel korraldas operatsiooni just HUR. Mitmed Vene Telegrami kanalid on juba teatanud, et laev läks põhja ning pardal olnud mereväelaste saatusest pole midagi teada. HUR-i sõnul maksis laev 65 miljonit dollarit.

Sergei Kotovi tabamist kommenteeris ka Ukraina presidendikantselei juht Andrei Jermak. “Vene Musta mere laevastik on okupatsiooni sümbol. See ei saa olla Ukrainale kuuluvas Krimmis,” märkis ta.

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Andri Jussov ütles, et laev sai varem tabamuse, ent see hävitati alles pärast öist rünnakut meredroonidega.

“Mis puudutab meeskonda, siis üksikasju selgitatakse. On surnuid ja haavatuid. Ent tõenäoliselt osal meeskonnast õnnestus evakueeruda,” ütles Jussov Ukraina meediale.

Pärast vahetult enne keskööd laeva tabanud droonirünnakut peatasid Vene võimud liikumise okupeeritud Krimmi Venemaaga ühendaval sillal, liikumine taastus rohkem kui kaheksa tunni möödudes kella kaheksa paiku hommikul.

Laeva tabamise hetke jõudsid jäädvustada ka kohalikud elanikud.

Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäevaga 74 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka ja Novopavlivka suunal, kus Vene väed ründasid vastavalt 28 ja 22 korda.

Lisaks toimus seitse Vene rünnakut Kupjanski suunal, kuus Vene rünnakut Bahmuti suunal, neli Vene rünnakut Lõmani suunal ja üks rünnak Orihhivi suunal Robotõne lähedal. Samuti ründasid Vene väed kaks korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis.

Venemaa tegi ööpäevaga viis raketi- ja 66 õhurünnakut ning tulistas 108 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 140 Ukraina asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina viimase ööpäevaga jooksul kaheksat Vene sõdurite koondumispaika ja ühte Vene droonide juhtimiskeskust. Samuti tulistas Ukraina õhuvägi alla ühe Vene juhitud tiibraketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid kolme Vene sõdurite koondumispaika, ühte õhutõrjesüsteemi ja kuut Vene suurtükki.

Ukraina tulistas alla 18 Vene ründedrooni 22-st

Ukraina õhuvägi teatas 18 Vene drooni alla tulistamisest Odessa oblasti õhuruumis. Kokku kasutas Venemaa öösel vastu teisipäeva aset leidnud rünnakus 22 Shahedi tüüpi drooni.

Droonid tõusid õhku Balaklava linna piirkonnas, mis asub okupeeritud Krimmis.

Rünnaku käigus sai Odessas kahjustada puhkekeskuse hoone, samuti sai kahjustada lähedal asuv eramaja. Puhkekeskus ei tööta alates Vene täiemahulise sissetungi algusest kaks aastat tagasi.

Esialgsetel andmetel pole rünnakus keegi vigastada saanud.

Kertšis kõlasid tugevad plahvatused

Okupeeritud Krimmis asuvas Kertši linnas kõlasid ööl vastu teisipäeva tugevad plahvatused, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Kohalikud elanikud ütlesid, et kuulsid plahvatusi linna eri piirkondades.

Vene Telegrami kanalid teatasid, et kella 23.30 paiku oli Kertši eri piirkondades kuulda kolm kuni viis võimsat plahvatust. Viis minutit hiljem oli sõidukite liiklus Krimmi sillal tõkestatud.

Venemaa ründas Odessat taas massiliselt droonidega

Vene sissetungijad ründasid Ukraina sadamalinna Odessat ööl vastu teisipäeva taas massiliselt droonidega, teatasid sõjaväelased, kelle informatsiooni vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Linna raputasid plahvatused.

Kell 23.36 teatas Ukraina relvajõudude õhuväejuhatus Mustalt merelt Odessa suunas liikuvast ründedroonide rühmast.

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper kutsus Odessa linna ja Odessa oblasti elanikke üles mitte lahkuma varjenditest.

Kell 00.20 kõmatasid Odessa linnas korduvalt plahvatused.

“Jääge varjenditesse. Vaenlane ründab, meie töötame,” teatas kaitsevägi.

Kella ühe paiku lähenes linnale järjekordne grupp ründedroone.

Õhuhäire töö lõppes alles kella kolme paiku.

Ukraina relvajõud peatasid Vene armee pealetungi olulises suunas

Ukraina väed peatasid Vene sissetungijate edasitungi Novoselovka, Berdõtši, Tonenkoje, Pervomaiskoje ja Nevelskoje asulate piirkonnas, vahendas uudisteagentuur UNIAN esmaspäeval sõjaväe informatsiooni.

Tauria väerühma eestkõneleja Dmõtro Lõhhovoi sõnul on Ukraina kaitsjad viimase ööpäeva jooksul tõrjunud 21 Venemaa rünnakut selles suunas.

“Venemaa otsese rünnaku kõige kuumemas suunas on olukord stabiliseerunud ja vaenlase edasitung peatatud. Berditši ja Tonenkoje külad on osaliselt kontrolli all. Kaitsevägi teeb oma tööd, tekitades vaenlasele olulisi kaotusi. Vaenlase edasitung siinkohal peatati,” rääkis sõjaväelane.

Väljaande Bild andmetel on Ukraina kaitsjad rajanud kaitset mööda Berdõtši-Semjonovka-Orlovka-Tonenkoje joont ja hoiavad kaitset piki veehoidlaid okupeeritud Avdijivkast läänes.

USA: Saksa leke on läbipaistev Venemaa katse lääne lõhestamiseks

Valge Maja lükkas esmaspäeval tagasi lekkinud helisalvestise Saksa armee kõrgematest ohvitseridest, kes arutasid Ukraina sõda kui Venemaa läbipaistvat katset tekitada lahkarvamusi Kiievi lääneliitlaste vahel.

“See on venelaste ilmne ja läbipaistev katse külvata lahkarvamusi, näidata olematuid erimeelsusi ning püüda jätta muljet, et lääs pole ühtne,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby.

Saksa kaitseminister Boris Pistorius süüdistas pühapäeval Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit katses tekitada lõhestatust Saksa relvajõudude konfidentsiaalse jutuajamise lekitamisega Ukraina sõja kohta.

38-minutiline kõneluste salvestus postitati reede õhtul Venemaa sotsiaalmeediasse. Jutuajamisest osavõtjad arutasid Saksamaal toodetavate Tauruse rakettide võimalikku kasutamist ja nende potentsiaalset mõju.

Jutuajamine hõlmas ka kaugmaarakettide kasutamist, mida on Ukrainale tarninud Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Pistorius avaldas lootust, et Putin ei suuda segadust külvata.

“See on osa infosõjast, mida Putin peab,” lisas minister.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 419 020 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

– tankid 6657 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 12 688 (+28);

– suurtükisüsteemid 10 258 (+48);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1007 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 700 (+2);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7863 (+18);

– tiibraketid 1917 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 423 (+49);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1630 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Lugu Sõja 741. päevast, mil Ukraina lasi Kertši lähedal põhja Vene patrull-laeva Sergei Kotov, on järjekordne näide pingelistest suhetest kahe naaberriigi vahel. Sellised konfliktid vaid süvendavad juba niigi keerulist olukorda idapoolsetes piirkondades. Oluline on leida rahumeelne lahendus ja vältida eskaleerumist. Diplomaatilised läbirääkimised ja dialoog on hädavajalikud, et leida vastastikku kasulikud lahendused ning säilitada suhetes stabiilsus ja rahu. On oluline õppida minevikust ja mitte lasta ajaloolistel vaenudel takistada koostööd ja arengut tulevikus.