Sotsid: magustatud jookide maks ja kõrgemad trahvimäärad tulgu koos Robin Hoodiga | Majandus

Eesti poliitilisele maastikule on jõudnud uus ettepanek sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt – kehtestada magustatud jookidele maks ning suurendada trahvimäärasid, et toetada vaesemaid ja võidelda ebatervislike eluviiside vastu. Selle algatuse taga seisab idee teha Eesti majandusest õiglasem koht kõigile. Selgitades, et rikkamad saaksid panustada rohkem ühiskonna heaoluks, sarnanedes Robin Hoodi tegudega. Kuid kuidas see mõjutab Eesti majandust ja inimeste igapäevaelu, seda saate lugeda edasi meie artiklist.

Koalitsioonierakondade esindajad veetsid teisipäeva Stenbocki majas, kus arutasid, mil moel minna edasi läinud sügisel vastu võetud, kuid aja jooksul õhemaks jäänud riigi eelarvestrateegiaga (RES).

“Tegime konkreetsed otsused, kuidas liikuda edasi mitme RES-i meetmega,” rääkis rahandusminister Mart Võrklaev, kelle sõnul oli juttu nii magustatud jookide maksust, trahvimäärade tõstmisest kui ka tulumaksuvaba pensioniosa külmutamisest 770 euro piirile.

“Need eelnõud suure tõenäosusega tulevad homme välja avalikule arutelule, et nendega saaks 2025. aasta eelarves arvestada,” lisas Võrklaev.

Magustatud jookide maksust oodatakse tulevaks aastaks 25 miljonit lisaeurot. Trahvimäärade tõusust 15,8 miljonit ja riigilõivude tõusult umbes kaks miljonit eurot.

Sellest, et tulumaksuvaba pensioniosa jääb selle aasta keskmise pensioni tasemele, oodatakse järgmisel aastal umbes 25 miljonit eurot kokkuhoidu. Võrklaeva kinnitusel on nende meetmete rahaline mõju sama, mis riigi eelarvestrateegias kirjas.

Läänemets: kooskõlastusring ei tähenda toetust valitsuses

Ehkki muudatused lepiti juba läinud sügisel kokku, ei tulnud need kergelt. Sotsiaaldemokraadid asusid mõnda aega tagasi positsioonile, et neid plaane saab toetada juhul, kui Reformierakond annab rohelise tule niinimetatud Robin Hoodi ettepanekutele.

Regionaalminister Madis Kallas (SDE) tuli detsembris välja plaaniga, mis vähendaks jõukamate omavalitsuste tulubaasi ja annaks raha juurde neile valdadele-linnadele, kus elab rohkem pensionäre.

Reformierakond teatas jaanuaris, et Kallase plaan on liialt hoogne. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets märkis, et nii nagu magustatud jookide maks pandi paberile RES-is, lepiti vaesemate omavalitsuste toetamine kokku koalitsioonilepingus.

“Kui me tahame, et kõik oleks nii nagu kokku lepitud on, siis tuleb ka kõike teha,” avas Läänemets koalitsioonipartnerite vahel toimunud arutelusid. “Ega seal ühtegi muud soovi ei ole olnud.”

Ajakirjaniku tõdemuse peale, et Reformierakond ei toeta endiselt Robin Hoodi, kuid muud asjad siiski tulevad, vastas Läänemets: “Kui te küsite niimoodi, siis see, et kooskõlastusringile saadetakse mõni eelnõu, ei tähenda, et ta valitsuses toetuse saab.”

Läänemets on veendunud, et edasi minnakse ka omavalitsusi puudutava plaaniga. “Need lõppkokkuvõttes on selles mõttes seotud, et me oleme kõigis kokku leppinud ja kõik tuleb ära teha.”

Läänemets lisas, et ehkki Madis Kallase väljapakutud lahendus on üks parimaid võimalikke, ei pea omavalitsuste rahastamine täpselt sama plaani järgi muutuma.

“Aga loomulikult me peame selles kokku leppima, sest sellega on täpselt sama kiire, kui kõigi teiste eelnõudega,” lisas Läänemets. “Ja on elementaarne, kui keegi leiab, et me ühte kokkuleppe osa ei täida, siis vaevalt, et ka kõiki teisi on võimalik selles olukorras täita.”

Täiendavad kärped võivad puudutada riigi sihtasutusi

Teisipäeval arutati uuesti ka Mart Võrklaeva jaanuaris välja käidud ettepanekuid, kuidas täita eelarvestrateegiasse tekkinud auku seoses niinimetatud riigikaitsemaksu ärajätmisega. “Minu fookus on tugevalt kokkuhoiukohtadele suunatud,” sõnas Võrklaev.

Teatavasti on 150 miljoni euro jagu kärpeid riigi eelarvestrateegias juba ette nähtud. Need soovitakse leida niinimetatud nulleelarve protsessis. Võrklaeva sõnul on ministeeriumid enda kokkuhoiuplaanid juba rahandusministeeriumile esitanud.

“Käib nende sõelumine, läbivaatamine, siis koos arutamine,” rääkis rahandusminister. “Ma ise loodaks, et selline suurem selgus otsuste osas võiks ikkagi maikuus olla. Aga lõplikud otsused tulevad ikkagi koos eelarvega sügisel.”

Omaette küsimus on, kuidas ja kust leida täiendavad kärped – need, mis aitaks katta riigikaitsemaksust jäänud 430 miljoni eurost auku. Võrklaev siin veel detailidesse ei lähe.

“Me ikkagi kokkuhoiueesmärke saavutades proovime seada numbrilised eesmärgid,” rääkis Võrklaev ja meenutas, et eelmise aasta suvel said kõik ministeeriumid ise kärpenumbreid pakkuda. Tema hinnangul oli ka toonane ettevõtmine edukas.

“Aga kuna juba mitu ringi on seda tehtud, siis mõistlik on anda protsent ja proovida seda täita. Lihtne see kindlasti ei ole, sest kulutusi on soov ju kõigil teha.”

Võrklaev täpsustas, et kogu puuduolevat raha kärbetega ei leia. Ta tõi näiteks, et kõigi ministeeriumite ülalpidamine maksab 130 miljonit eurot.

Lauri Läänemets ütles, et protsendilistest kärpe-eesmärkidest teisipäeval siiski ei räägitud. “Me rääkisime sellest, et oleks tarvis targalt kuidagi kokku hoida. Meil on riigil kindlasti selliseid ettevõtteid või sihtasutusi, kus võib-olla on seda kohta just tegevuskulude koha pealt. Jah, sellest me rääkisime ja selle suuna arvatavasti valitsus võtab,” sõnas Läänemets.

Tasakaalusihist hoitakse veel kinni

Põhimõtteline küsimus, mis ka teisipäeval lahendust ei leidnud, seisneb selles, kui palju peaks riik täiendavaid kulutusi tegema. Näiteks Eesti 200 leiab, et riik peaks investeerima digiriiki, mis aitaks hiljem näiteks läbi sotsiaaltoetuste täpsema sihtimise kokku hoida.

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et järgmisel aastal võiks kerkida nii päästjate, politseinike kui ka õpetajate palgad. Läänemets rõhutas, et sotsiaaldemokraadid leiaks raha täiendavatest tuludest.

Võrklaev meenutas, et eelarvestrateegias plaanitud lisamaks jäi ära, et mitte rohkem majandust koormata.

“Kui me vaatame riigieelarve seisu ja majandusolukorda, siis pigem meil on väga keeruline 2025. aastal saavutada eelarve-eesmärke ja neid eelarve-eesmärke, mis me ka Euroopa Liidus oleme kokku leppinud,” lisas Võrklaev. “Ehk täiendavateks kuludeks 2025. aastal mina hetkel ruumi ei näe.”

Eelarvestrateegias on praegu ootus, et selle aasta nominaalne puudujääk tuleb 2,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), järgmisel aastal peaks see vähenema 1,9 protsendile ja 2027. aastaks jõudma 1,2 protsendi juurde.

Euroopa Liit nõuab, et nominaalne puudujääk ei ületaks kolme protsenti SKT-st. Arvestades, et majanduslangus aitab vähemalt näiliselt struktuurset puudujääki kontrolli all hoida, oleks valitsusel ruumi tasakaalusihti laugemaks muuta.

Võrklaev ütles, et taoliste asjade üle saab otsustada siis, kui saabub rahandusministeeriumi majandusprognoos. “Aeg pidevalt muutub, majandusolud muutuvad. Ehk see ennustamine liiga tänuväärne töö ei ole. Las seda teevad prognooside põhjal analüütikud,” sõnas Võrklaev.

Ka Lauri Läänemetsa kinnitusel pole RES-i kirjutatud eelarvesihte lahti võetud ning praegu proovitakse strateegias seatud raamides püsida. “Aga ma leian, et peamine raam on see, et üle kolme protsendi ei tohi nominaalsesse miinusesse minna, mis läheks ka Euroopa Liidu reeglitega vastuollu,” lisas Läänemets. “Kui seal sees on vaja teha midagi kiiremini või aeglasemalt, siis saab seda veel arutada.”

Kokkuvõttes võib öelda, et sotside ettepanekud magustatud jookide maksu ja kõrgemate trahvimäärade kehtestamiseks on vastuolulised. Kuigi nende eesmärk on luua õiglasem ühiskondlik ja majanduslik süsteem, võib see kahjustada ettevõtete ja tarbijate vahelisi suhteid. On oluline leida tasakaal majandusliku õigluse ja äritegevuse vahel ning tagada, et sellised meetmed ei kahjustaks Eesti majanduskasvu. Samuti oleks vaja kaaluda, kuidas tagada, et maksud ja trahvid oleksid tõesti kõigile võrdselt kohaldatavad ning aidata kaasa tõelisele sotsiaalsele õiglusele.