Tere tulemast Eesti uudistesegmendisse “Aktuaalne kaamera”, kus täna räägime köögivilja kasvatajatest ja nende kiirest ajast majanduses. Kevad on käes ja põllumeestel on käed täis tööd, sest hooaegne köögiviljade kasvatamine on täies hoos. Oluline on jälgida, kuidas see mõjutab meie majandust ning tarbijaid. Liituge meiega ja saate teada, millised väljakutsed ja võimalused ootavad meie köögiviljakasvatajaid sel hooajal.
Eestimaa kasvuhoonetes on alanud kõige kiirem tööaeg, kuna ette kasvatatud lille- ja köögiviljataimed tuleb suuremasse potti ümber istutada. Siiski on tööd pisut viibinud, kuna päikeselisi päevi, mis annavad taimedele õige kasvujõu, on olnud vähe.
Ettevõtja Kuido Paimla kasvatab Imavere lähistel Eistveres kasvuhoonekurki juba 15 aastat. Praegu on köetavat pinda 3100 ruutmeetrit, tänavused 6000 kurgitaime said mulda 10. jaanuaril.
“Kuna päikest pole olnud, siis taimed on tegelikult nõrgad, aga loodame parimat,” ütles Paimla, lisasdes, et esimest saaki peaks hakkama tulema märtsi teises pooles.
Eistvere aiandis jätkuvad hoogsad laiendustööd. Kui eelmisel suvel sai valmis katlamaja ja 1000 ruutmeetrit uut kasvuhoonepinda, siis tänavu lisandub veel 600 ruutmeetrit.
Paimla sõnul on investeeringute maht 700 000 eurot, lisaks käibemaks. Ta märkis, et laenu ei olnud sugugi lihtne saada. “Mingi osa siin aitavad PRIA toetused ja COOP Pank koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega on õla alla pannud,” sõnas ta ja lisas, et veenmistööd oli vaja teha kõvastu.
“Laenude üheks tingimuseks on kindlustus, aga ükski kindlustusselts ei kindlusta katmikala,” sõnas Paimla.
Tänaseks on Eistvere aiandist saanud suuruselt kolmas pika kasvuhoonekurgi kasvataja Eestis. Kogu toodang müüakse kohalikele poodidele. Millist hinda tänavu õnnestub kurgi eest saada, mees öelda ei oska, kuid nõudlus kodumaisele värskele kurgile on Paimla kinnitusel täiesti olemas ja seni pole ka kaubast lahtisaamisega probleeme olnud.
Kuid Türi vallas tegutsevas Jõeääre talus algas kevad kaks nädalat tagasi, kui alustati võõrasema taimede ümberistutamist. Esmaspäeval jõudsid kohale ka Hollandis, Saksamaal ja Soomes ettekasvavatud lillede noortaimed.
“Märts on ikka see kõige kiirem, sest põhitaimed tulevad siis ja kohe tuleb tomati pikeerimine peale. See märts on ikka kõige kiirem aeg,” ütles Jõeääre talu perenaine Laivi Laks.
Kokkuvõttes võime öelda, et Eesti köögiviljakasvatajad lähevad hetkel läbi kiirest perioodist, kuid samas on ka palju lootust ja potentsiaali. Aktuaalne kaamera raporteeris, et sooja ilma tõttu on saagi kasvukiirus kiirenenud ning tootjatel on rohkem tööd. Majanduslikult on see positiivne uudis, kuid samas nõuab see ka rohkem pingutust ja ressursse. Tähtis on jälgida, et kasvatajad suudaksid jätkata jätkusuutlikul viisil ning tagada kvaliteetse köögivilja tarnimise turule. Kõigest hoolimata on Eesti köögiviljakasvatajatel helge tulevik.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus