Tšehhi mürsuhanke esimene partii võib lähinädalatel Ukrainasse jõuda | Välismaa

Eestis on kasvav mure Tšehhi relvade müügi üle Ukrainale, sest esimene partii mürsuhanke võib jõuda lähinädalatel sihtkohta. See otsus on tekitanud tugevaid reaktsioone nii kodu- kui ka välismaal, kuna see võib kütta veelgi üles juba niigi keerulist olukorda Ida-Ukrainas. Paljud on mures võimalike tagajärgede pärast ning väljendavad muret eskaleeruva konflikti võimalikkuse üle piirkonnas. Kuidas see olukord edasi areneb, on hetkel veel ebaselge, kuid kindel on see, et Tšehhi mürsuhanke saabumine Ukraina poolele tekitab tõsiseid pingeid.

Tšehhi algatusel väljastpoolt Euroopa Liitu ostetava 800 000 mürsu esimene partii võiks mõne nädala pärast Ukrainasse jõuda, ütles Tšehhi asekaitseminister Jan Jires. Vene õhurünnakutes Odessale ja Harkivi oblastile hukkus vähemalt kaks inimest.

Jires märkis väljaandele Bloomberg antud intervjuus, et algatusega on liitunud mitmed Euroopa riigid, kes mürskude ostmist rahastavad. Tšehhi aseminister keeldus ütlemast, millised riigid oste rahastavad või kelle varusid kasutatakse, kuid lisas, et see teave avaldatakse tõenäoliselt pärast mürskude tarnimist.

Tšehhi initsiatiiv on üks võimalus “demonstreerida, et me tõesti teeme midagi, mitte ei oota, mis Kapitooliumil juhtuma hakkab,” lisas asekaitseminister, vihjates USA Kongressis blokeeritud otsusele saata Ukrainale täiendavat abi.

Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Tšehhi president Petr Pavel, et Tšehhi on leidnud väljastpoolt Euroopa Liitu kuni 800 000 NATO standardkaliibriga mürsku, mille saab pärast ostule rahastuse kindlustamist mõne nädala pärast Ukrainasse saata.  

Tšehhi kaitseministeerium teatas varem, et koordineerib jõupingutusi ning on saanud esialgsed lubadused rahastuseks Kanadalt ja Taanilt, aga ka teistelt riikidelt, kes ei soovinud end avalikustada. Sel nädalal teatas ka Holland avalikult oma osalemisest ja annetas laskemoona ostmiseks 250 miljonit eurot.

Odessas ja Harkivis hukkusid Vene õhurünnakus inimesed

Vene relvajõudude öösel korraldatud õhurünnakus Odessale ja Harkivi oblasti ühele asulale sai surma vähemalt kaks ning haavata vähemalt seitse inimest.

Iraani päritolu kamikaze-droonide Shaheed rünnakus varises Odessas kokku osa kortermajast: hukkus üks ja sai vigastada seitse inimest. Rusude all võib veel inimesi olla, teatas Odessa linnapea Gennadi Trukhanov sotsiaalmeediakanalis Telegram.

“Järjekordne terrorirünnak rahulikult magavale linnale. Tihedalt asustatud piirkond. Olukord siin on lihtsalt kohutav. Kohapeal töötavad päästjad, munitsipaal- ja päästeteenistused. Rususid koristatakse,” kirjutas Trukhanov.

Linnapea sõnul oli hukkunu noor mees.

Vene droonirünnakus Harkivi oblastile hukkus samuti üks inimene, teatasid kohalikud võimud laupäeval.

76-aastane mees suri oma maja rusude all pärast seda, kui Vene droon tabas tema kodu Harkivi oblasti Kupjanski rajoonis kohaliku aja järgi kella 12.10 paiku. Piirkonnapolitsei teatas ka kohalikule meediale, et lähedalasuvast majast evakueeriti vanem naine.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas täna reede, et droonirünnak Harkivile hävitas neli autot ja purustas vähemalt kümnes elumajas aknaid. Linnas hukkunutest teatatud ei ole.

Venemaa piiri läheduse tõttu on Harkivi oblasti elanikke alates täismahulisest invasioonist peaaegu iga päev rünnatud. Ukraina valitsuse andmetel on Harkivis alates 24. veebruarist 2022 hävinud üle 20 000 hoone.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tšehhi mürsupartii jõudmine Ukrainasse lähinädalatel näitab solidaarsust ja toetust Ukrainale Vene agressiooni vastu. See samm tugevdab Euroopa Liidu ja NATO liitlaste ühtsust ning näitab, et rahvusvaheline kogukond seisab Ukraina kõrval raskel ajal. Samuti rõhutab see vajadust jätkata diplomaatilisi ja poliitilisi jõupingutusi konflikti lahendamiseks rahumeelsel viisil ning kaitsta Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Eesti jätkab koostööd oma liitlastega ja toetab Ukrainat tema püüdlustes rahu ja stabiilsuse taastamiseks.