Tundmatu isik raputas rahumeelsust ja ohutunnet, kui viskas süütepudeli Läti okupatsioonimuuseumi aknasse. See julm akt sundis kõiki mõtlema mineviku traagilistele sündmustele ja tõstis pinnale hirmu ja ärevuse. Välismaalase poolt toime pandud vandalism jättis jälje riigi ajaloole ja tuletas meelde, kui habras on rahu ja stabiilsus. Sündmus kutsus üles ühisele mälestamisele ja ajalooliste haavade tervendamisele, rõhutades vajadust mäletada minevikku, et ehitada tugevam tulevik.
Öösel vastu kolmapäeva viskas tundmatu isik Molotovi kokteili ehk süütepudeli Läti okupatsioonimuuseumi aknasse. Rünnakus ei saanud keegi vigastada.
Muuseumi direktori Solvita Viba sõnul purustas tundmatu isik öösel kella ühe paiku haamriga tema kabineti akna ning seejärel viskas Molotovi kokteili või sarnase süütevahendi kabineti sisse, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM.
Põlengus pole keegi viga saanud ning muuseum jätkab tavapärast tööd.
“Loodan, et toimepanija leitakse varsti üles. Arvan, et see oli kavandatud rünnak okupatsioonimuuseumile. Tahan rõhutada, et me jätkame tööd,” ütles Viba.
Politsei algatas uurimise Läti karistusseadustiku 185 paragrahvi järgi, mis käsitleb vara hävitamist süütamise tagajärjel või muul üldohtlikul viisil. Maksimaalseks karistuseks sellise teo eest on 10 aasta pikkune vangistus.
Seoses juhtumiga toimus Läti peaministri Evika Silina ja Läti presidendi Edgars Rinkevicsi kohtumine. Silina ja Rinkevics avaldasid lootust, et Läti õiguskaitseorganid leiavad kiiresti toimepanija üles. Peaminister rõhutas, et praegustes geopoliitilistes tingimustes tuleb iga sellist juhtumit kohelda erilise tähelepanuga.
Läti okupatsioonimuuseum tutvustab Läti ajalooperioode Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa okupatsioonide all.
Kokkuvõttes on selge, et sellised teod nagu süütepudeli viskamine Läti okupatsioonimuuseumi aknasse kahjustavad mitte ainult hoone füüsilist struktuuri, vaid ka ajalugu ja kultuuri tervikuna. Selline vandalism ei ole aktsepteeritav üheski ühiskonnas ning on oluline, et sellised isikud vastutaksid oma tegude eest seaduse ees. Lisaks näitab see juhtum kahe riigi vahelist pinget ning on oluline, et diplomaaatilised suhted jääksid tugevaks ning probleemid lahendataks rahumeelselt ja õiglaselt.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus