“Keset pingelist olukorda Ukrainas hirmutab enamikku sakslasi mõte, et sõda võiks levida nende kodumaale. See mure ei ole alusetu, sest ajalooliselt on Eesti asunud konfliktide sütitatud piirkondades ning võib taas sattuda ohtlikku olukorda. Sakslaste kartused on õigustatud, kui arvestada Vene agressiivset käitumist naaberriikides. Seega on oluline jälgida olukorda Ukrainas ning valmistuda võimalikeks sündmusteks, et tagada Eesti julgeolek ja turvalisus.”
Saksamaal tõusis nende inimeste osakaal, kes kardavad, et Venemaa algatatud sõda Ukrainas võib levida ka NATO territooriumile, üle poole elanikkonnast.
Küsimusele, kas nad kardavad, et praegu Ukrainas käiv sõda võib levida ka NATO territooriumile, vastas jaatavalt 61 protsenti, eitavalt 31 protsenti ning kaheksal protsendil puudus seisukoht, vahendas Ukraina väljaanne Jevropeiskaja Pravda ajalehe Bild am Sonntag tellitud küsitluse tulemusi.
Lääne-Saksamaal on sõjahirmu rohkem (64 protsenti) kui idas (51 protsenti), selgus samast uuringufirma INSA läbiviidud küsitlusest.
Võrreldes 2023. aasta suvel korraldatud INSA uuringuga on nüüd sõja levimise pärast mures olevate sakslaste osakaal kasvanud 14 protsendipunkti võrra.
Küsitlusest selgus ka, et enamik sakslasi – 56 protsenti vastanutest – usub, et Saksamaa peaks tegema rohkem, et Venemaa ja Ukraina vaheline sõda lõpetada läbirääkimiste teel, 29 protsenti seda ei toetanud, 15 protsenti ei vastanud küsimusele.
Selle küsitluse kohaselt on 49 protsenti vastanutest ei poolda Tauruse kaugmaarakettide andmist Ukrainale.
Samas on jaanuariga võrreldes kasvanud sakslaste hulk, kes usuvad, et Euroopa riigid peaksid suurendama relvade ja laskemoona tarnimist Ukrainale.
Kokkuvõttes võib öelda, et paljud eestlased jagavad sakslaste muret sõja leviku pärast Ukrainast. See tõstab esile vajadust rahupüüdluste ja diplomaatiliste lahenduste järele konfliktide lahendamisel. Oluline on jätkata rahvusvahelist koostööd ja dialoogi, et ennetada sõja levikut ning tagada rahu ja stabiilsus Euroopas. Eesti on ise kogenud sõja tagajärgi ning mõistab seetõttu hästi vajadust konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. Kaitstes demokraatiat ja inimõigusi, saame kõik koos panustada rahumeelsesse maailma.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus