Bloomberg: Ida-Euroopas kasvab pettumus Lääne-Euroopa suhtes | Välismaa

Estonia is experiencing a growing sense of disappointment towards Western Europe, according to a recent Bloomberg report. The divide between Eastern and Western Europe seems to be widening, as expectations for solidarity and cooperation are not being met. With tensions rising and trust diminishing, the region is at a crucial crossroads. As Estonia grapples with these emotions, it raises questions about the future of European unity and the strength of alliances. The Baltic nation must navigate these complex dynamics to ensure its place in a rapidly changing geopolitical landscape.

Lääne-Euroopa riikide venitamine Ukrainale sõjalise abi andmisel on kasvatamas pettumust Ida-Euroopa riikides ning kaugemas perspektiivis võib see hakata ohustama Euroopa integratsiooni, kirjutas USA majandusuudiste agentuur Bloomberg.

Pinged Euroopa Liidu suutmatuse pärast täita oma lubadus saata Ukrainale aasta jooksul miljon suurtükimürsku on tunnistuseks Lääne- ja Ida-Euroopa vahelisest sügavamast lõhest, tõdes Bloomberg artiklis, mis põhineb intervjuudel mitmete Euroopa riikide ametnikega. Artiklit vahendas Ukraina väljaanne European Pravda.

Euroopa diplomaadid, kellega agentuur vestles, usuvad, et kui Venemaa sõja Ukraina vastu võidab, siis “Lääne-Euroopale seda ei andestata” ja teda enam ei usaldata ning kogu Euroopa integratsiooniprojekt võib olla ohus.

Üheks põhjuseks on mitme Lääne-Euroopa riigi jäikus selles suhtes, kust Ukraina jaoks suurtükimürske hankida. Prantsusmaa on aktiivselt nõudnud, et asjakohased investeeringud peavad jääma ainult EL-i piiresse, mis on juba aeglustunud mürskude tarnimist. Lisaks on Küpros ja Kreeka geopoliitilistel põhjustel vastu mürskude ostmisele Türgist. Ida-Euroopa riikide jaoks viitab see aga sellele, et “lääs ei paista mõistvat olukorra kiireloomulisust,” ütles üks Bloombergiga vestelnud ametnik.

Ühe Euroopa riigi ametnik ütles, et Venemaa võidu korral ei osta tema riik enam Prantsusmaalt relvi, vaid arendab selle asemel kaitsepartnerluse suhteid USA, Ühendkuningriigi ja Ukrainaga, sest need on usaldusväärsemad liitlased.

Ida-Euroopa riikidel on kriitikat ka Saksamaa suunal. Kuigi tegemist on nominaalselt ühe suurima sõjalise ja rahalise abi andjaga Ukrainale, on Saksamaa võimude seisukoht mitte anda Ukrainale Tauruse kaugmaarakette ärritanud Berliinist ida pool asuvaid pealinnu, tõdes Bloomberg.

Ida-Euroopa umbusaldus Lääne-Euroopa suhtes ilmneb ka NATO uue peasekretäri otsimisel. Kuigi enamik selle liikmetest toetab Hollandi pikaaegse peaministri Mark Rutte kandidatuuri, ajendas Rumeenia presidendi Klaus Iohannise kandidaadiks esitamist just Rutte vähene suhtlemine Ida-Euroopa riikidega, lisas Bloomberg.

Kokkuvõttes võib öelda, et Bloombergi artikkel näitab selgesti, et Ida-Euroopa riigid tunnevad pettumust Lääne-Euroopa suhtes. Kuigi neil on olnud märkimisväärseid edusamme majanduslikus ja poliitilises arengus pärast kommunismi kokkuvarisemist, tunduvad nad endiselt olevat teisejärgulises rollis võrreldes Lääne-Euroopaga. See pettumus võib tekitada pingeid ja lahkarvamusi Euroopa Liidu sees ning tõestab vajadust suurema solidaarsuse ja võrdsuse järele kogu kontinendil. Eesti on üks nendest riikidest, kus tuntakse seda pettumust, kuid samas on ka palju lootust ja potentsiaali tulevikuks.