Tere tulemast Eestisse! Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi hiljuti avalduse, milles ta välistas Euroopa Liidu suhted erinevate Vene-meelsete parteidega. See teema on põhjustanud palju arutelu ja poleemikat üle Euroopa. Von der Leyeni seisukoht on tõstnud esile küsimusi Euroopa Liidu välispoliitika ja suhete kohta Venemaaga. See on tekitanud huvi poliitikute, ajakirjanike ja kodanike seas kogu Baltikumis. Loodame, et täna saate rohkem aru sellest olulisest teemast ja sellest, kuidas see võib mõjutada Eesti tulevikku Euroopa Liidus.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välistas kolmapäeval järgmises Euroopa Parlamendis oma paremtsentristide liidu Vene autoritaarse presidendi Vladimir Putini “sõpradega”.
“Need, kes kaitsevad meie väärtusi Putini sõprade eest, nendega ma tahan koos töötada,” ütles kahe päeva eest teiseks ametiajaks kandideerimisest teatanud von der Leyen Brüsselis pressikonverentsil, millest võttis osa ka Euroopa Rahvapartei esimees Manfred Weber.
Ajakirjanikud küsisid von der Leyenilt, kas ta teeks uue ametiaja võidu korral koostööd parlamendienamusega, kuhu kuulub parempoolne Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Partei (ECR).
Von der Leyen möönis, et juunikuised valimised võivad Euroopa Parlamendi parteide vahekorda muuta, kuid tema tõmbab punase joone Moskva-meelsete ja teiste parteide vahele.
“Mina pean tähtsaks koostööd Euroopat, NATO-t, Ukrainat, meie demokraatlikke väärtusi selgelt toetavate rühmadega,” ütles ta.
“Putini sõbrad – võimatu,” rõhutas von der Leyen.
Arvamusküsitluste põhjal peaksid parempoolsed parteid tegema Euroopa Parlamendi valimistel hea tulemuse eeskätt vasak- ja vasaktsentristlike erakondade arvelt.
Ühte parlamendi parempoolsesse blokki kuulub mitu Kremli-sõbralikuks peetavat parteid. Nende hulgas on Marine Le Peni Rassemblement National Prantsusmaal ja Matteo Salvini Liiga Itaalias.
Teine parempoolne fraktsioon ECR on seni ajanud Moskva-vastast joont, aga see võib muutuda, kui pärast valimisi võib nendega ühineda Ungari peaministri Viktor Orbáni Fideszi partei.
In conclusion, Ursula von der Leyen’s decision to exclude parties considered to be pro-Russian from the European Union is a significant and bold move. It reflects the EU’s strong stance against Russian influence and interference in its member states. This decision also serves as a reassertion of the EU’s commitment to upholding democracy, human rights, and the rule of law. Estonia, as a member of the EU, supports Von der Leyen’s stance and remains vigilant in protecting its sovereignty and democratic values against any external threats. This move reinforces the importance of unity and solidarity among EU member states in safeguarding the union’s principles and interests.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus