Uuring: EL-i kliimaeesmärkide saavutamine nõuab kulutuste kahekordistamist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Uus uuring näitab, et EL-i kliimaeesmärkide saavutamine nõuab olulist kulutuste suurendamist. See teeb meie riigile ja kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele suure väljakutse. Uuringu tulemused sunnivad meid mõtlema ja tegutsema kiiresti, et vähendada süsinikujalajälge ning kaitsta meie keskkonda. Kõik see nõuab julget poliitilist kohustust ning uute ja jätkusuutlikumate lahenduste leidmist. Oleme kohustatud jätma tulevastele põlvedele elujõulise keskkonna. Aeg on tegutseda ja muuta oma käitumist, et tagada kestev planeet meie lastele ja lastelastele.

Värske uuringu järgi tuleks Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks kulutada 2030. aastani aastas 813 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti ühenduse sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tegelikkuses kulutatakse kaks korda vähem.

EL on seadnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist 55 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastal.

Ometi nõuab ainuüksi 2030. aasta eesmärgi saavutamine 813 miljardit eurot aastas 2024. aastast kuni 2030. aastani, kirjutab mittetulundusühing Kliimamajanduse Instituut (I4CE) kolmapäeval avaldatud aruandes. Antud summa võrdub 5,1 protsendiga EL-i SKP-st. Tegelikkuses aga kulutati kliimaeesmärkide saavutamiseks 2022. aastal ainult 407 miljardit eurot, teisisõnu oleks aruande järgi vaja kulutusi järsult kahekordistada, kirjutab Financial Times.

Uuringus võrreldakse vajadusi kliimainvesteeringute järele tegelike kulutustega liikmesriikides hoonete renoveerimise, transpordi ja energiatootmise valdkondades. Need sektorid vastutavad kahe kolmandiku EL-i süsinikdioksiidi heitmete eest.

Samal ajal nihkub tähelepanu Euroopas rohe-eesmärkide püstitamisest nende elluviimise maksumusele. Üle 70 tööstusettevõtte tippjuhi kirjutas teisipäeval alla üleskutsele Euroopa Komisjonile, milles nõutakse bürokraatia vähendamist, energiakulude kontrolli alla võtmist, taristule keskendumist ning ettevõtete toetamist.

I4CE uurijad jõudsid järeldusele, et ainult 22 alasektoris, konkreetselt hüdroenergia tootmises ja akusalvestuses, olid avaliku ja erasektori investeeringud vajalikest suuremad 2022. aastal. Samas tuuleenergia tootmises moodustasid investeeringud ainult 17 protsenti vajalikust mahust.

Organisatsioon lisas, et Euroopa Komisjoni enda hinnangud “kliimainvesteeringute puudujäägi” kohta on puudulikud ning nende arvutamine on läbipaistmatu.

“EL- poliitikakujundajad peaksid kiiresti hindama ja reageerima paremini EL-i kliimainvesteeringute puudujäägile, vastasel korral riskib see, et rohelepe ei suuda täita kõiki selles sisalduvaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid lubadusi,” lisati aruandes.

Kokkuvõttes näitab uuring, et EL-i kliimaeesmärkide saavutamine nõuab märkimisväärseid kulutusi, mis tuleb kahekordistada praegustest tasemetest. See tähendab, et liikmesriigid peavad tegema olulisi investeeringuid taastuvenergia, energiatõhususe ja rohelise tehnoloogia arendamisse. Samuti on oluline, et poliitikakujundajad võtaksid kiireloomulisi meetmeid, et vähendada keskkonna saastamist ja kliimamuutuste mõju. Ainult läbi koostöö ja pühendunud jõupingutuste saame saavutada EL-i kliimaeesmärgid ning luua säästva tuleviku meie planeedile.