Bideni ja Trumpi sõnasõja keskmesse tõusis ekspresident Herbert Hoover | Välismaa

Tere tulemast! Viimasel ajal on kogu maailma tähelepanu keskmes olnud Ameerika Ühendriikide presidendivalimised ning Bideni ja Trumpi poliitiline sõnasõda. Üllatuslikult on aga sõnasõja keskmesse tõusnud juba ammu lahkunud ekspresident Herbert Hoover. Hooveri pärand ja poliitika on viimasel ajal taas pinnale kerkinud ning tekitanud elavat arutelu nii Ameerika Ühendriikides kui ka välismaal. Siin Eestis on Hooveri roll ja tema suhted nii Bideni kui ka Trumpiga põhjustanud palju spekulatsioone ning huvi ajaloo vastu. Oleme kindlad, et see teema pakub ka teile huvi ning äratab arutelu meie enda poliitilistes ringkondades.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Joe Bideni ja Donald Trumpi sõnasõja tõttu kerkis esile taas USA ekspresidendi Herbert Hooveri nimi. Hoover astus ametisse mõni kuu enne suure depressiooni algust ja praegused presidendikandidaadid muretsevad järjekordse majanduskriisi pärast.

Hoover oli USA president aastatel 1929-1933. USA-d tabas siis karm majanduskriis, miljonid ameeriklased kaotasid töökoha.

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et enamik ameeriklasi enam ei mäletagi Hooveri nime. Paraku on Hooveri ametiajaga kursis 81-aastane Biden ja 77-aastane Trump. 

Bideni meeskond üritab nüüd näidata, et Biden saab majandusega paremini hakkama kui Trump. Donald Trump väidab samas, et Biden pole pädev riiki juhtima. Mõlemad kandidaadid tõstavad nüüd esile oma saavutusi. 

Trumpi esimese kolme aasta jooksul loodi USA-s ligi seitse miljonit töökohta. Bideni ajal taastus USA aga pandeemiast tingitud majanduslangusest ja riigis loodi lausa 14,8 miljonit töökohta. Trump ja Biden ei hoia üksteise solvamise pealt ka värve kokku ja seetõttu jõudis USA avalikkuse ette taas Hooveri nimi. 

Biden väidab, et Trumpi administratsioon oli halvim pärast Hooverit. Biden nimetab oma konkurenti nüüd “Donald Herbert Hoover Trumpiks. 

Trump samal ajal ei soovi, et teda võrreldaks Hooveriga. Hiljutises intervjuus prognoosis ta majanduskrahhi toimumist ja muretseb, et see võib juhtuda tema ametisoleku ajal. 

“Loodan, et see juhtub selle järgmise 12 kuu jooksul, sest ma ei taha olla Herbert Hoover,” ütles Trump. 

Hoover ise suri juba 1964. aastal, Biden ja Trump õppisid siis kolledžis. 

“Enamik ameeriklasi ei tea Hooverist eriti midagi, rumal on tema nime sellisel viisil kasutada. Tundub, et kaks 80-aastast mängivad puust mõõkadega oma vanaaegseid mänge,” ütles Rice’i ülikooli ajaloolane Doug Brinkley. 

USA presidentidele meeldib tihti end ka oma eelkäijatega võrrelda. Barack Obama tuletas ametis olles valijatele meelde, et vabariiklased, nagu Dwight Eisenhower, saavutasid osariikidevahelise maanteevõrgu ehitamise osas  erakondade ülese kokkuleppe. 

Trumpile meeldis USA seitsmes president Andrew Jackson ning ta sõitis 2017. aastal ka Tennessee osariiki, et külastada muuseumi, kuhu Jackson on maetud. Trumpi ametiajal rippus ovaalkabinetis ka Jacksoni portree.

Biden on öelnud, et Franklin Delano Roosevelt oli USA üks paremaid presidente.

Kuigi Biden ja Trump on mõõtu võtnud paljude teemadega, on väga ebatavaline, et nad ühel nõul oleksid – eriti ajalooliste isikutega nagu Herbert Hoover. Selle sõnasõja keskmesse tõusmine on näide sellest, kuidas minevik ja olevik võivad omavahel lõimuda ning mõjutada poliitilisi debatte. Hooveri rolli rõhutamine näitab, kui oluline on ajalooliste sündmuste mõistmine ja nende mõju poliitikale. See paneb meid kõiki mõtlema, kuidas minevik võib kujundada meie tulevikku ja poliitilisi otsuseid.