Riisalo: konkurentsiseaduse eelnõuga tuli teha kompromisse | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Riisalo, konkurentsiseaduse eelnõuga tuli teha kompromisse on olnud viimaste uudiste pealkirjaks majanduse valdkonnas. See on tekitanud palju huvi ja arutelu nii poliitikute kui ka ettevõtjate seas. Olles järjest arenenud ja innovaatiline riik, on Eesti silmapaistev oma majanduse ja konkurentsivõime poolest. Riisalo eelnõu on toonud palju tähelepanu nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Sellest kaasahaaravast teemast räägitakse palju ja see mõjutab kindlasti Eesti majanduse tulevikku.

Et valitsuses jõutaks lõpuks üksmeelele, tuli konkurentsiseaduse muutmise eelnõu puhul teha kompromisse, näiteks ei läinud eelnõusse ettevõtjate soov, et trahvidega hakkaks halduskohtu asemel tegelema kõrgema astme kohus, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo.

Majandusminister Tiit Riisalo ütles ERR-ile, et valitsuse heakskiit eelnõule tuli läbi kompromisside ning Eesti 200 soov oli, et kohtud säilitaksid konkurentsimenetlustes teatud rolli. Samas jäi trahvi määramise õigus esimese astme halduskohtule, mitte kõrgema astme kohtule, nagu soovisid ettevõtjad.

Riisalo sõnul oli ta ettevõtjate seisukohaga nõus. “Aga kuskil on kompromissi otsimise koht. Tõesti, kui räägime keerulistest menetlustest, mida konkurentsimenetlused kahtlemata on, siis mida pädevam on kohus, siis loomulikult lisab see teatud õiguskindlust. Teiselt poolt see jällegi pikendab ja muudab keerulisemaks protsessi. Ja see ongi üks kompromisse, mis nendes diskussioonides tekkis,” lausus ta.

Samale probleemile juhtis tähelepanu näiteks kaubandus- ja tööstuskoda, mille peadirektor Mait Palts märkis valitsusele saadetud kirjas, et trahvide määramise õiguse andmine halduskohtule tekitab neis kahtlust.

“Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus ei ole loodud karistava iseloomuga menetluste jaoks ning ei pruugi tagada menetlusosalistele piisavat kaitset, või tuleks selle tekitamiseks muuta kehtivat kohutumenetluse regulatsiooni oluliselt enam kui praegu plaanitud. /…/ (Euroopa konkurentsi)direktiivi ülevõtmiseks (tuleks) kaaluda jätkuvalt väärteomenetlust ning anda trahvide kohaldamise õigus maakohtule,” kirjutas Palts.

Ka tööandjate keskliidu juht Arto Aas märkis ministritele saadetud kirjas, et konkurentsidirektiivi saaks kõige kiiremini ja lihtsamini üle võtta väärteomenetluses ning et halduskohus pole konkurentsimenetluste jaoks kõige õigem koht.

Riisalo sõnul lähtuski ta valitsuses eelnõu eelmist versiooni vastustades ettevõtjate muredest ja peamine mure oli õigusselgus.

“Korraldasin kohtumise tööandjate keskliidus, et teada saada, palju on neid ettevõtjaid, keda see puudutab, kui sügav on nende mure. Sellesse ruumi sisenedes oli üllatus päris suur – ma eeldasin, et seal on kolm-neli suuremat ettevõtet, tegelikult oli ruum ettevõtjaid ja erialaliitusid täis. Ja küsimus oli õigusselguses. Nad tahtsid, et menetlused oleksid pädevalt läbi viidud, et seda teeksid inimesed, kellel on menetlemise kogemus. Meie soov oli säilitada kohtutele teatud roll,” lausus Riisalo.

Eelmisel neljapäeval kiitis valitsus lõpuks heaks konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv ning antakse trahvide määramise õigus kohtule.

Enne seda aga käis valitsusliidus kompromissi otsimine, sest Riisalo ütles juba mullu detsembris, et eelnõusse viidud muudatustes polnud piisavalt arvestatud ettevõtjate märkustega. Probleeme oli tema sõnul enese mittesüüstamise privileegiga, läbiotsimise käigus andmekandjate kaasavõtmise, trahvide suuruse ja menetluse vormiga. Riisalo märkis toona, et kui Eesti 200 esitatud muudatusettepanekutega arvestatakse, ollakse nõus valitsuses konkurentsiseaduse eelnõuga edasi liikuma.

Ettevõtjad pole endiselt rahul

Kuigi Riisalo sõnul seisis ta ettevõtjate eest ning just nende mure oli see, miks ta eelnõu eelmisele versioonile vastu oli, siis ettevõtjad leiavad ka pärast muudatusi, et selles on märkimisväärsed puudused.

Aas märkis ministritele saadetud kirjas, et kahjuks ei ole nende ettepanekuid suurel määral arvestatud.

“Justiitsministeerium on endiselt jäänud haldusmenetluse juurde, mis ei taga konkurentsijärelevalve kaasuste menetlemisel õigusriigile kohaseid menetlusgarantiisid. Paljud õiguseksperdid on öelnud, et see võib olla põhiseadusega vastuolus. Ka eelnõu uus versioon võib kahjustada ettevõtluskeskkonda ja potentsiaalselt rikkuda isikute põhiõigusi,” kirjutas Aas.

Aas lisas, et Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon saatis justiitsministeeriumile kirja, milles tuuakse välja mitmeid eelnõuga
seotud probleeme. “Kirjast nähtub, et eelnõu ei ole valmis valitsusele või parlamendile esitamiseks ja vajab olulist muutmist/täiendamist. Komisjoni kirjas toodud murekohad on tõsised ja nõuavad tähelepanu,” märkis Aas.

Aasa sõnul pole eelnõu sellisel kujul valmis, et see valitsusse ja parlamenti saata.

Sama leidis ka Palts, kelle sõnul tehti eelnõusse pärast kooskõlastusringi niivõrd suuri muudatusi, et õigusteadlased ja muud huvigrupid peaksid saama need üle vaadata.

“See võib eelnõu menetlemise protsessi paari nädala võrra pikemaks teha, kuid see on hädavajalik samm kvaliteetse õigusloome tagamiseks. Seega palume vabariigi valitsusel eelnõud hetkel riigikogule mitte saata, vaid anda justiitsministeeriumile ülesanne saata eelnõu uuesti kooskõlastusringile ning huvigruppidele arvamuse avaldamiseks,” märkis Palts.

Riisalo aga ütles eelmisel reedel ERR-ile, et nüüd läheb eelnõuga nagu ikka ehk see liikus riigikokku. Uuest kooskõlastusringist ei maininud Riisalo sõnagi.

Eelnõu järgi hakkab uus konkurentsijärelevalvemenetlus asendama seni konkurentsireeglite rikkumisel rakendatud nelja erinevat menetlust järelevalvest kriminaalmenetluseni. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõttele või ettevõtete ühendusele kaasneda senisest heidutavam trahv, mille suurus võib olla kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.

In conclusion, the proposed amendments to the competition law in Estonia have been met with both support and criticism. Riisalo, the Minister of Entrepreneurship, has emphasized the need for compromises to be made in order to address various concerns and interests. While this approach may not satisfy everyone, it reflects the complexity of balancing competition and consumer protection in a changing economic landscape. The debate surrounding these amendments highlights the importance of ongoing dialogue and collaboration between stakeholders to ensure fair and effective competition regulation in Estonia.