Läti gaasi ülekandevõrgu tariif on Eleringi omast märksa soodsam | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Meil on suurepärane uudis kõigile, kes tegelevad Lätist gaasi importimisega. Eleringi teatas, et Läti gaasi ülekandevõrgu tariif on nende omast märksa soodsam. See tähendab, et Eesti ettevõtted ja tarbijad saavad nüüd säästa oluliselt oma gaasikuludelt. See muudatus toob kaasa positiivseid muutusi meie majanduses ja aitab kaasa Eesti energiajulgeolekule. See on suurepärane näide sellest, kuidas koostöö naabritega võib tuua kasu meie riigile.

Läti gaasi ülekandevõrgu operaatori tariif on klientidele kolm korda soodsam kui Eleringil Eestis. Eleringi hinnangul võib üks hinnaerinevuse põhjuseid olla see, et Läti gaasitarbimine on palju suurem ja ühe transporditud megavatt-tunni kohta on kulud väiksemad.

Eesti Gaasi kontserni kuuluv maagaasi jaotusvõrguettevõte AS Gaasivõrk tõstis eelmisel aastal hinda kolm korda: 1. juunist tõusis võrguteenuse hind 7,991 euroni, 1. oktoobrist 8,241 euroni ja 4. detsembrist 12,139 euroni megavatt-tunnist.

Sellest hinnast on 4,58 eurot megavatt-tunnist gaasivõrgu tariif ning ülejäänud 7,56 eurot megavatt-tunnist gaasi ülekandevõrgu operaatori Eleringi tariif, mis oli 2020. aastast 3,64 eurot, kuid mullu detsembris kerkis 7,56 euroni megavatt-tunnist.

Viimast hinnatõusu põhjendas Gaasivõrk just Eleringi otsusega tõsta detsembri alguses gaasi ülekandeteenuse hinda. Elering omakorda tõi hinnatõusu põhjenduseks vähenenud gaasitarbimise, mille tõttu ei katnud senine hind gaasivõrgu töökorras hoidmise kulu.

Gaasivõrgu juhatuse esimees Triinu Tamm ütles ERR-ile, et enamuse klientide võrguteenuse arvest moodustab Eleringi tariifi tasu ja kui mujal riikides on jaotusvõrgu osakaal arvel suurem, siis Eestis on see vastupidi ja ülekandetariif moodustab arvest praegu juba üle 62 protsendi.

“Näiteks Läti ülekandevõrgu operaator pakub oma klientidele Eleringiga võrreldes lausa kolm korda soodsamat tariifi. Erinevad on ka ülekande ja jaotusvõrgu marginaalid – Eleringi marginaal on Gaasivõrgust ligi kaks korda suurem,” sõnas Tamm.

Eleringi kommunikatsioonispetsialisti Kätlin Klemmeri sõnul võib ülekandeteenuse hindade erinevuse üks mõjutajatest olla, et Lätis on sarnane gaasitorustiku pikkus kui Eestis, kuid gaasitarbimine kordi suurem.

“Selle võrra tulevad ka väiksemad kulud ühe transporditud megavatt-tunni kohta,” lausus ta.

Klemmer tõi välja, et gaasi ülekandeteenuse hinda reguleerib Eestis maagaasiseadus ja sellest tulenevalt on konkurentsiamet välja töötanud võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, millest kõik võrguteenuse pakkujad peavad lähtuma.

“Sealjuures oli nii 2022. kui 2023. aastal gaasivõrguteenus Eleringile kahjumlik,” tõdes Eleringi esindaja.

Varem on Gaasivõrk prognoosinud, et edasist võrgutasu tõusu pole oodata, sest gaasitarbimine on stabiliseerunud ja pigem võiks tarbimismahtude taastumisel oodata võrgutasu langust.

2022. aastal vähenes gaasitarbimine Eestis 25 protsenti 3,8 teravatt-tunnini ning langus jätkus ka mullu, kus esimesel poolaastal oli gaasi tarbimismaht 1,9 teravatt-tundi ehk 24 protsenti väiksem kui üle-eelmisel aastal samal ajal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Läti gaasi ülekandevõrgu tariif on tõepoolest Eleringi omast märksa soodsam. See on oluline võrdlus, mis näitab, et Eestis võivad gaasi ülekandekulud olla kõrgemad kui naaberriigis Lätis. See võib olla oluline faktor, arvestades energia hindade mõju majandusele. Seega võiks kaaluda võimalusi, kuidas Eesti saaks oma gaasi ülekandekulusid vähendada, et tõsta riigi majanduslikku konkurentsivõimet ja atraktiivsust investeerimiskeskkonnana.