ERR Brüsselis: kes kandideerivad Euroopa Komisjoni juhiks ja millised šansid neil on? | Välismaa

Tere tulemast ERR Brüsselis! Euroopa Komisjoni juhi kohale kandideerib mitmeid kõrge profiiliga kandidaate, kellel kõigil on oma visioon ja plaanid Euroopa tulevikuks. Kandidaadid nagu Ursula von der Leyen, Frans Timmermans ja Margrethe Vestager pakuvad erinevaid lähenemisviise ning nende tulevikuväljavaateid hinnatakse kõrgelt. Oleme siin, et tuua teieni kõige värskemad uudised ja analüüsid sellest olulisest arengust, et aidata teil mõista, millised on nende kandidaatide šansid Euroopa Komisjoni juhiks saada. Jääge meiega ja olge kursis kõige olulisemate sündmustega Euroopa Liidus!

Ursula von der Leyen alustas esmaspäeval kampaaniat, et saada valituks ka järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks. Kuigi von der Leyenit peetakse suurfavoriidiks, astuvad talle vastu ka teiste erakondade esikandidaadid, kelle sekka pakutakse ka Kaja Kallast. Kes need kandidaadid on ning millised on Kaja Kallase šansid, uuris “Välisilm”.

Euroopa Parlamendi valimistel hakkavad taas selguma Spitzenkandidaadid ehk esikandidaadid, kellest võiks saada järgmine Euroopa Komisjoni president.

Suurtest erakondadest on praeguseks enda valiku teinud sotsialistid, keda esindab üsna vähetuntud Euroopa Komisjoni volinik Luksemburgist Nicolas Schmidt. Tema valik pani paljusid kulmu kergitama. Eurovalimiste koha pealt Brüsselis kõige paremini informeeritud Politico ajakirjaniku Eddy Waxi sõnul ei loodagi nad valimisi võita.

“Kas nad tahavad kedagi võistlusringi heita koos von der Leyeniga ja võidelda temaga ilma võidušanssi omamata, et lisada kandidaadi CV-sse mõru punkt. Või nad tahavad lasta osaleda kellelgi, kes on veidi vanem – ta on 70-aastane – riigimehe tüüpi inimene, kes on uhke enda tehtu
üle Euroopa Komisjonis isegi kui ta pole nii tuntud. Ning lasta tal olla kampaanianägu,” rääkis Wax.

“Selles on prestiiži ja see on kui kink talle karjääri lõpul – temast võiks saada uuesti komisjoni volinik Luksemburgi eest, kuigi see on valitsuse vahetuse tõttu keeruline,” lisas ta.

Esmaspäeval kinnitas oma soovi tagasi kandideerida ka istuv Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen.

“Nende viie aasta jooksul ei ole kasvanud ainult minu kirg Euroopa vastu, vaid ka kogemus, kui palju Euroopa suudab enda inimeste jaoks saavutada.Otsustav faktor on olnud selles, et keskendusime tuleviku Euroopale ja tuleviku väljakutsetele,” sõnas von der Leyen.

“Ma ei usu, et oleks kedagi, kes ei arvaks, et ta on kaugelt suurim favoriit, et saada teine ametiaeg ja juhtida Euroopa Komisjoni kuni 2029. aastani,” märkis Wax.

Ja siis on Euroopa liberaalid, kelle juhtkandidaadiks pakutakse Kaja Kallast. Europarlamendis liberaalide sekka kuuluv Jana Toom ei oska öelda, mida tema kolleegid asjadest arvavad.

“Seal on päris tihe konkurents ja ambitsioonid on ka teistel. See on selge. Kusjuures ma pole sellist arutelu fraktsioonis näinud. Kuskil kuluaarides mingid jutud liiguvad, aga nii, et istuksime maha ja otsustaksime, et sellest inimesest saab Spitzenkandidat, seda pole olnud. Ja see on ka selline poolik protsess, sest teatavasti üleeuroopalisi nimekirju meil ei ole ja Spitzenkandidat justkui on. Sisuliselt see on selline maskott, kellega minnakse valimistele,” kommenteeris Toom.

Sellega tõi Toom tähelepanu ka valimiste kõige segasemale aspektile. Von der Leyen ja Kallas võiksid olla esikandidaadid, aga europarlamendi valimistel ise nad ei kandideeriks. Toomil on Kallase kandideerimise kohta oma teooria.

“Sõna kandidaat eeldab ikkagi kandideerimist. Kuigi ma saan aru, et Kaja kandideerida ei taha ja see on ka arusaadav, sest ilmselt, kui me vaatame tänapäeval tema populaarsust, siis ta lihtsalt ei küüni sellele tulemuseni, mida ta ilmselt tahaks. Ja seda nõrkust ta näidata ei taha, sest see pole tema huvides,” ütles Toom.

Ilmselt on segase süsteemi põhjuseks viis aastat tagasi toimunu. Esikandidaadina väitlesid uhketes debattides Manfred Weber, Frans Timmermans, Margrethe Vestager, Ska Keller ning Jan Zahradil. Ent kui mõni kuu hiljem Euroopa Ülemkogul ametikohtade jagamiseks läks, oli tulemus hoopis selline.

“Teeme ettepaneku esitada Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendiks ning Christine Lagarde’i Euroopa Keskpanga presidendiks. Valisime Charles Michel järgmiseks Euroopa Ülemkogu presidendiks ning euroala tippkohtumise eesistujaks ning Josep Borrelli Euroopa Liidu kõrgeks välisesindaja kandidaadiks,” ütles eelmine Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk toona.

Seega mitte keegi Spitzenkandidaatidest ei saanud kõige kõrgemaid ametikohti. Ja seega võibki seekordne lähenemine isegi ausam olla.

Kuid millised on Kallase võimalused näiteks kõrge välisesindaja koht saada? Waxi sõnul sõltub palju von der Leyenist, aga ka sellest, milline on Kallase sisuline huvi.

“Kõrge välisesindaja töö omab rohkem sümboolset võimu ja on nagu Euroopa Liidu välisminister. Aga me kõik tegelikult teame, et Euroopa Liidul pole tugevat välispoliitikat, sest seda tehakse pealinnades. Kui ta tahab käia mööda maailmalavasid ja pidada kõnesid ning omada pehme jõu mõju, siis Euroopa välisteenistus peaks olema tema valik. Aga kui ta tahab teha musta tööd n-ö mutrite ja poltidega, et tugevdada Euroopa moonatootmist, siis peaks valik olema Euroopa kaitsevoliniku koht, mida pole varem kunagi eksisteerinud,” rääkis Wax.

Kokkuvõtvalt on Euroopa Komisjoni juhikandidaatide seas mitmeid tuntud poliitikuid, nagu Ursula von der Leyen ja Frans Timmermans. Lisaks neile on ka teisi kandidaate, kes võivad tõusta Euroopa Komisjoni presidendiks. Kandidaatide võimalused sõltuvad suuresti Euroopa Parlamendi toetusest ja liikmesriikide heakskiidust. Kuigi praegu on raske ennustada, kes saab tulevaseks Euroopa Komisjoni juhiks, on kindel, et see protsess saab olema põnev ja oluline kõigile eurooplastele. Ootame huviga tulevikku ja jälgime, kuidas see oluline poliitiline otsus kujuneb.