Priit Pajusaar: sel aastal oli kümne finalisti hulgas seitse väga head lugu | Eesti Laul

Tere tulemast Eesti Laulu! Sel aastal oli kümne finalisti hulgas seitse väga head lugu, millest ühe autoriks on Priit Pajusaar. Tema looming on alati olnud silmapaistev ja tema panus Eesti muusikamaailma ei saa üleüldse alahinnata. Tema muusikaline talent ja loominguline võimekus on viinud teda mitmete tunnustuste ja auhindadeni ning tema osalus Eesti Laulu konkursil on alati olnud suureks sündmuseks. Tutvuda Priit Pajusaare loominguga on tõeline privileeg ning tema osalus Eesti Laulu konkursil lubab oodata midagi erakordset!

Priit Pajusaar meenutas “Vikerhommikus”, kuidas ta lauludega “Leto svet” ja “Kaelakee hääl” Eurovisioonil käis ning ütles kõikidele virisejatele, kes ei ole tänavuse võidulooga rahul, et 215 loo hulgast valis edasipääsejad välja žürii. Tema sõnul on uue eelvaliku süsteemiga finaali jõudnud rohkem väga häid lugusid kui varasematel aastatel.

“Kuni selle aastani jõudis Eesti Laulu finaali minu hinnangul 3–4 head või väga head lugu, siis nüüd selle uue eelvaliku süsteemiga jõudis kümne hulka seitse väga head lugu,” ütles helilooja Priit Pajusaar. “Nele-Liis Vaiksoo esitatud lugu oli suurepärane. Kõik oli paigas, laul oli väga hea ja Nele-Liis on lihtsalt täiesti erakordselt kõrgetasemeline laulja. See oli tore, et laul superfinaali jõudis.”

Pajusaar meenutas, et tol aastal, kui nad lauluga “Leto svet” laulukonkursil osalesid, said nad ka kohe otse finaali. “Hea kraam läbib kõiksugused filtrid väga hästi. See laul oli ju ka protestimarss selle vastu, et Eurovisioonil on nii halvad lood,” meenutas Pajusaar.

“Väikese liialdusega võib öelda, et peale “Leto sveti” Eurovisioonil osalemist tekkis ERR-is niisugune poos, et peaaegu ei tohtinud Eurovisiooni sõna mainidagi enne, kui lõpuks Eurovisioonile mindi. Sinnamaani räägiti ainult seda, et see on Eesti laul ja me teeme ainult Eesti muusikat. Tegelikult oleme me ju kõik need aastad valinud seda ühte lugu, mis esindab Eestit Eurovisioonil.”

Õnneks on ajaga ikka nii palju mõistust pähe tulnud, et Eurovisioon ei ole eluküsimus, ütles Pajusaar. “Tahan kõikidele virisejatele meelde tuletada, et ükski punt ega laulja pole ise ennast finaali valinud. Iga mats võis Eesti Laulu konkursile oma loo saata, 215 lugu saadeti, siis mingid oinad valisid nendest osad lood välja ja need on siis rahva ees. Milles need vaesekesed süüdi on, kes on sattunud siia kõigile lükata, tõmmata ja sõimata,” selgitas Pajusaar, kes oli ka ise tänavuse Eesti Laulu eelvaliku žüriis.

“Ajad on nii palju muutunud, et kui meie 1996. aastal “Kaelakee häälega” Eurovisioonil 5. koha saime, siis võttis meid vastu peaminister, president helistas solistidele. Tänapäeval ei tule see kõne allagi, et saad mingil alal 5. koha ja siis on suur rahvuslik pidu. Tänapäeval pigem öeldakse 5. koha puhul, et miks sa üldse sinna läksid,” ütles Pajusaar.

5miinuse ja Puuluubi võidulugu seisab ka tegelikult õhkõrna serva peal, et kas see ei ole liiga Eesti oma asi, ütles Pajusaar, aga julgustav oli tema meelest see, et rahvusvahelise žürii poolt tuli ka loole kõrge hinnang. “Aga need olid ju spetsialistid, me ei tea, kuidas käitub tavaline vaataja, kas ta helistab,” lisas ta.

Eesti muusikal läheb üle mõistuse hästi ka väljapool Eesti Laulu, arvab Pajusaar. “Meil on tohutult palju häid lauljaid, noori instrumentaliste ja vanu tegijaid. Kui mina hakkasin 90-ndate keskel heliloominguga tegelema, siis oli lauljate kandepind väga nigel, ühe käe sõrmedel võis artiste üles lugeda, kellega julgeks välja minna.”

“Mina arvan, et 5miinuse poisid ja Puuluup ei tohiks oma loos midagi muuta, see ületimmimine on jälle libe tee. Vanasti visati kiirelt mingi esimene variant valmis, lood said edasi ja siis hakati alles edasi kõpitsema,” ütles Pajusaar. “Peenlihvimine sellise mõnusalt hullu loo puhul ei pruugi midagi head tuua.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Priit Pajusaaril oli sel aastal suur edu Eesti Laulu konkursil, kus tema poolt loodud laulud olid kümne finalisti hulgas. Kõik seitse lugu olid väga head ning näitasid Pajusaare mitmekülgsust ja talendi. Eesti muusikamaastikul on tema panus märkimisväärne ning ta on kindlasti üks olulisemaid muusikuid meie riigis. Loodame, et ta jätkab oma loomingulise teekonna jätkamist ja toob veel palju imelisi lugusid meie kuulajateni.