Sõja 725. päev: Venemaa võib Avdijivkas kasutatud taktikat laiemalt korrata | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest teemast – Venemaa võimalikust taktikast Avdijivkas, mis võib korduda teistes piirkondades. Sõja 725. päev on murettekitav teade, mis võib mõjutada kogu piirkonna stabiilsust. Kuidas see mõjutab meid siin Eestis? Mis on meie roll selles keerulises olukorras? Kas see oht ulatub ka meie kodumaale? Selles artiklis uurime lähemalt, kuidas see areng võib mõjutada meie riiki ja kuidas saame sellele vastu seista.

Oluline 18. veebruaril kell 22.30:

– Ukraina: Venemaa püüab rünnata Avdijivkast kaugemale;

– Frederiksen: Taani annab kogu oma suurtükkide laskemoona Ukrainale;

– Ukraina süüdistas Vene relvajõude kahe sõjavangi mahalaskmises;

– Hiina sõnul ei müü nad sõjas Venemaale surmavaid relvi;

– Stubb Münchenis: Ukrainast peab saama NATO liige;

– ISW: Venemaa võib Avdijivka taktikat laiemalt korrata;

– Ukraina õhutõrje tulistas pühapäeval alla lennuki Su-34, droone ja raketi;

– Putin nimetas Avdijivka langemist oluliseks võiduks.

Ukraina: Venemaa püüab rünnata Avdijivkast kaugemale

Vene väed alustasid mitut rünnakut hiljuti Ukrainas hõivatud Avdijivkast läänes, et saavutada suuremaid edusamme lahinguväljal, teatas pühapäeval Ukraina relvajõudude kõneisik.

Seistes silmitsi elavjõu ja laskemoona nappusega olid Ukraina üksused sunnitud taanduma Donetskis asuvast tööstuskeskusest, andes Moskvale esimese suurema territoriaalse võidu alates 2023. aasta maist.

“Vaenlane püüab aktiivselt arendada oma pealetungi,” ütles piirkonnas Ukraina üksusi juhtiva komandöri kõneisik Dmõtro Lõhhovõi pühapäeval riigitelevisioonile.

Ukraina kindralstaap teatas 14 ebaõnnestunud Vene vägede rünnakust Lastotškõne küla juures, umbes kaks kilomeetrit Avdijivka põhjaservast läänes.

Lõhhovõi teatas ka Vene vägede ebaõnnestunud rünnakutest Robotõne ja Verbove külade lähistel Zaporižžja oblastis.

Ta ütles, et Vene vägedel on seal väga raske läbi murda, arvestades ukrainlaste tugevaid kaitseliine ja looduslikke tingimusi maastikul.

“Olukord Zaporižžja sektoris on stabiilne. Ühtegi positsiooni ei ole Zaporižžja sektoris kaotatud,” ütles Lõhhovõi pühapäeval riigitelevisioonis. “Vaenlasele anti vastu hambaid ja ta taganes,” lisas ta.

Vene režiimi juht Vladimir Putin ülistas laupäeval Avdijivka vallutamist oma üksuste tähtsa võiduna.

Frederiksen: Taani annab kogu oma suurtüki laskemoona Ukrainale

Taani peaminister Mette Frederiksen kinnitas Müncheni julgeolekukonverentsil, et riik on otsustanud anda kogu oma suurtükkide laskemoonavaru Ukrainale.

“Kui te küsite ukrainlastelt, siis nad paluvad meilt praegu laskemoona, suurtükilaskemoona. Taani poolt oleme meie otsustanud anda kogu oma suurtükkide laskemoonavaru neile,” rääkis Frederiksen.

“Euroopa ladudes on veel laskemoona. See ei ole ainult tootmise küsimus, sest meil on relvi, meil on laskemoona, meil on õhutõrjet, mida me ei pea praegu ise kasutama ja mille me peaksime andma Ukrainale,” rääkis ta.

The Kyiv Independenti teatel ei täpsustanud Frederiksen, kui palju suurtüki laskemoona Taanil ladudes on.

Ukraina süüdistas Vene relvajõude kahe sõjavangi mahalaskmises

Ukraina sõjavägi süüdistas pühapäeval Vene relvajõude kahe sõjavangi mahalaskmises, postitades video Vene sõdurist, kes tulistab neid mitu korda, kui nad kaevikus tema poole jooksevad.

Videos on näha, kuidas Vene sõdur mehi korduvalt tulistab, kuni nad jäävad liikumatuks. Seejärel pöördub ta tagasi. Ukrainlased ei tundunud avaldama kinnivõtmisel vastupanu.

“Täna hommikul näitasid venelased taas oma suhtumist rahvusvahelisse humanitaarseadusesse, lastes maha kaks ukrainlasest sõjavangi,” kirjutas Ukraina maavägi sotsiaalmeedias.

Maaväe teatel leidis vahejuhtum aset pühapäeva hommikul. Ukraina meedia andmetel juhtus see Donetski oblastis Vesele küla lähedal.

Varem pühapäeval teatas sotsiaalmeedia kanal DeepState, et Vene sõdurid lasid maha kuus haavatud Ukraina sõjaväelast, kes jäid maha taandumisel Avdijivkast, tõenäoliselt neljapäeval.

Mehed olid liiga raskelt haavatud, et lahkuda oma positsioonilt Avdijivka linna lähedal ja koos teistega taanduda. Võitluskaaslased tundsid nende surnukehad ära videos, mille venelased sotsiaalmeediasse postitasid.

Wang Kulebale: Hiina ei müü praeguses sõjas Venemaale surmavaid relvi

Hiina välisminister Wang Yi kinnitas oma Ukraina kolleegile Dmõtro Kulebale, et tema riik ei müü praeguses sõjas surmavaid relvi Venemaale, edastas pühapäeval Hiina välisministeerium avalduses.

Wang Yi ütles, et Hiina ei kasuta olukorda ära ega müü surmavaid relvi konfliktipiirkondadesse ega konflikti osapooltele, edastas Peking.

Stubb Münchenis: Ukrainast peab saama NATO liige

Tulevase Soome presidendi Alexander Stubbi sõnul tuleb pikemas perspektiivis pingutada selle nimel, et Ukraina saaks NATO sõjalise liidu liikmeks.

Stubb rääkis Münchenis ajakirjanikele, et esmalt peaksid seda tegema kõik need enam kui 30 riiki, kes on lubanud sõlmida Ukrainaga kahepoolse julgeolekuleppe. Ta rõhutas, et detsembris pühendusid sellele ka Põhjamaad.

Hiljem saab Stubbi sõnul Ukrainast ka Euroopa Liidu ja lõpuks NATO liige.

Stubbi sõnul ei tohiks mõelda, et lääs on Ukraina toetamisel ebaõnnestunud. “Kui see nii oleks, siis poleks Ukrainat enam olemas,” rääkis ta. 

Märtsis presidendina ametisse astuv Stubb osutas, et annab hinnanguid kui professor, kuna presidendivolitusi tal praegu ei ole. 

Stubb viitas ka Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surmale, nõudes Venemaa vastutusele võtmist järjekordse jõhkra poliitilise mõrva eest. Ta lausus Soome ja välismaa ajakirjanikele, et ei unusta kunagi hetke, mil ta reedel Münchenis Navalnõi surmast kuulis.

ISW: Venemaa võib Avdijivka taktikat laiemalt korrata

Venemaa võib Avdijivkas edukust näidanud taktikat laiemalt korrata, kui Lääs jätkab sõjalise abiga viivitamist, teatas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW märkis, et Vene väed kindlustasid Avdijivka pealetungi ajal üleoleku õhus, samal ajal kui lääneriikide viivitused on takistanud Ukraina õhutõrjet.

Kaitseminister Rustem Umerov ütles pärast Ukraina taandumist Avdijivkast, et Ukraina vajab kaasaegseid õhutõrjesüsteeme Vene juhitavate pommide vastu, kaugrelvi Vene formatsioonide hävitamiseks ja rohkem suurtükimürske.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et Vene vägedel oli 17. veebruaril täielik kontroll Avdijivka üle. ISW andmetel oli Moskva edu suures osas tingitud lokaliseeritud õhuülekaalust ja uuest taktikast korraldada massilisi pommirünnakuid, et toetada edasiliikuvaid jalaväevägesid.

Ukraina seersant Jehor Firsov ütles üleriigilises televisioonis, et Vene väed on viimastel päevadel Avdijivka pihta saatnud kuni 500 juhitavat pommi, vahendas The Kyiv Independent.

3. eraldiseisva ründebrigaadi pressiesindaja Oleksandr Borodin ütles 16. veebruaril avalik-õiguslikule ringhäälingule Suspilne, et Venemaa heitis ühe päevaga alla 60 KAB-pommi. “See on väga suur arv rinde suhteliselt väikesel alal,” ütles ta.

Juhitavate pommide tegevusraadius on 70 kilomeetrit ja need võimaldavad Venemaal anda lööke kaugemalt rindejoone tagant.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et ainus viis, kuidas Ukraina saab taoliste pommide vastu võidelda, on tulistada alla pomme viskavad Su-34 ja Su-35 lennukid, vahendas The Kyiv Independet.

Ukraina tulistas alla ühe Vene lennuki Su-34

Ukraina õhutõrje tulistas pühapäeva hommikul alla 12 drooni Shahed, lennuki Su-34 ja ühe Kh-59 raketi, teatasid Ukraina õhujõud.

Lennuk tulistati alla kell 6 hommikul Ida-Ukraina kohal. Droonid ja rakett tulistati alla Tšernihivi, Sumõ, Poltava, Kirovohradi ja Dnipro oblastis öise ja hommikuse rünnaku käigus.

Rünnaku käigus lasi Venemaa välja kuus juhitava õhutõrjerakettiga S-300, kolm tiibraketti Kh-22, juhitava õhuraketi Kh-59 ja 14 ründedrooni Shahed.

Poltava piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juhi Philip Pronini sõnul tabas üks droon infrastruktuurirajatist Poltava oblastis.

“See põhjustas tulekahju, mis on juba kustutatud. Ohvreid ega vigastatuid ei olnud,” kirjutas ta oma Telegrami kanalil.

Sumõ oblastis hukkus 17. veebruari õhtul toimunud Vene mürskudes üks inimene ja üks sai vigastada. Venemaa raketirünnakutes hukkus samal õhtul ka vähemalt kaks inimest Donetski oblastis Slovjanskis ja Kramatorkis.

Laupäeva pärastlõunal hukkusid Harkivi oblastis Kupjanskis Vene rünnakutes vähemalt üks inimene ja viga sai viis inimest.

Ukraina sõjaväelased tulistasid laupäeva hommikul alla kaks Venemaa hävitajat Su-34 ja veel ühe Venemaa lahingulennuki Su-35.

Putin nimetas Avdijivka langemist oluliseks võiduks

Ukraina liider ütles Müncheni julgeolekukonverentsil, et relvatarnete aeglustumine mõjutab otseselt rindejoont ja sunnib Ukrainat territooriumi loovutama.

“Ukraina hoidmine kunstlikus relvadefitsiidis, eriti suurtükiväe ja kaugmaa võimete puudujäägis, võimaldab Putinil kohaneda sõja praeguse intensiivsusega,” ütles ta.

Avdijivka oli Moskvale esimene suur sõjaline võit alates eelmise aasta maist. Analüütikud usuvad, et Ukraina Avdijivkast taganemine annab sõjas initsiatiivi Vladimir Putinile, ja seda kuu aega enne valimisi, mis annavad talle veel kuus aastat ametisolekut, ja päev pärast Venemaa juhtiva opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surma.

Putin nimetas Avdijivka langemist oluliseks võiduks, ütles Kreml oma veebisaidil avaldatud avalduses. Putin avaldas austust ka hukkunud sõduritele öeldes: “Igavene au kangelastele, kes langesid sõjalise erioperatsiooni ülesannete täitmisel!”

Avdijivka langemist nähakse ka järjekordse sammuna Moskva haarde kindlustamiseks umbes 20 kilomeetrit idas asuva Donetski piirkondliku keskuse üle, mida Venemaa ja venemeelsed väed hoiavad alates 2014. aastast.

Venemaa ei ole avaldanud üksikasju oma kaotuste kohta Avdijivka üle käinud jõhkrates lahingutes, kuid Ukraina ametnike ja Lääne sõjaliste analüütikute sõnul on selle edusammuga kaasnenud ulatuslikud kaotused nii isikkoosseisu kui ka soomusmasinate osas. Samuti kirjutavad mõned sõjablogijad, et Venemaal ei ole endiselt täielikku kontrolli linna loodeservas asuva Avdijivka koksi- ja keemiatehase üle, mis on olnud Avdijivka viimane tugipunkt ja kus usutakse olevat veel Ukraina üksusi, vahendas Reuters.

“Kasutame meetmeid linna täielikuks puhastamiseks Ukraina võitlejatest ja linnast lahkunud Ukraina üksuste blokeerimiseks, mis asuvad Avdijivka koksi- ja keemiatehases,” ütles Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ministeeriumi Telegrami kanalil avaldatud videos.

In conclusion, the recent events in Avdiivka serve as a stark reminder of the ongoing conflict between Russia and Ukraine. The use of heavy artillery and the potential for a wider escalation of hostilities highlight the fragile nature of the situation in Eastern Europe. Estonia, as a neighboring country, must remain vigilant and continue to support Ukraine through diplomatic means and by upholding sanctions against Russia. It is imperative for the international community to find a peaceful resolution to the conflict in order to prevent further suffering and instability in the region.