Eestis ei ole enam alaealisi vange | Eesti

2263308h158at24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti teinud olulise sammu inimõiguste suunas, lõpetades alaealiste vangide süsteemi. See tähendab, et alaealised kurjategijad saavad nüüdsest paremat ja õiglasemat kohtlemist ning võimalust oma vigadest õppida. See on suur samm edasi, mis näitab Eesti pühendumust noorte õiguste ja tuleviku suhtes. Tervitame sind avatud ja kaasaegse riigina, kus laste ja noorte heaolu on prioriteet. Tulge avastama Eesti kultuuri ja ilu ning näete, kuidas meie riik püüab luua paremat tulevikku kõigile noortele.

Eestis pole vanglates enam ühtegi alaealist inimest. Noori vanglakogemusest eemal hoides loodab justiitsministeerium suurendada tõenäosust, et inimene ei satu sinna ka täiskasvanuna.

Statistika põhjal on keskmine vanglasse sattunud mees seal juba neljandat ja naine kolmandat korda. Selleks, et alaealised ei peaks vanglaleiba maitsma, püütakse leida teisi teid nende käitumise parandamiseks.

“Kinniste asutuste mõju on ju teada. Isegi kui seal kinnises asutuses tehakse tööd väga hästi, siis see isolatsioon mõjutab selles suunas, et uus õigusrikkumine võib tõenäolisemalt taas juhtuda,” rääkis justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse.

Eestis on alaealiste vangide arvu vähendatud alates 2017. aastast, kuni see eelmisel nädalal jõudis nulli.

“Eesmärk on ju tegelikult üks. Mitte see, kuidas panna inimene karistuse ajal võimalikult hästi käituma, vaid see, et kuidas ta pärast karistuse kandmist meie keskel seaduskuulekalt edasi oleks.

Kui esimene kuritegu pole raske ja isikuvastane, siis ikkagi püütakse mõjutada alternatiivsete mõjutusmeetoditega, näiteks oportuniteedimeetmete kasutamine juba prokuratuuri poolt või vangistuse alternatiivid: üldkasulik töö, kriminaalhooldusametniku järelevalve alla määramine, elektrooniline järelevalve. Kõik sellised mõjutusmeetodid. Aga veel enne seda sotsiaaltöötajate rakendatavad abimeetmed kohalikes omavalitsustes. Eriti oluline on see just noorte puhul, et hälbiv käitumine võimalikult vara läbi lõigata,” ütles Kuuse, kelle sõnul on võetud eesmärgiks, et alaealised ei satuks vanglamüüride vahele ei arestialusena, vahistatuna ega ka süüdimõistetuna.

Loe rohkem:  Eesti hilines EL-ile oma kliimakava esitamisega | Eesti

Üks koht, kus probleemsete noortega Eestis vanglaväliselt tegeldakse on Kohtla-Järve Torujõe noortekodu. Asutuse psühholoogi Viktor Korobka sõnul on see mõistlik lähenemine, et vangimajja saatmine oleks alaealisele see kõige viimane karistusvahend.

“Ma ei usu, et kõige õigem samm on teda kohe vangi saata. Enne on vaja pakkuda mitut varianti ja uurida, mis paneb teda niimoodi käituma. Kui see ei aita, siis muidugi kohus otsustab, et võibolla on just vangistus kõige parem variant,” ütles Korobka.

Praegu on Eestis kriminaalhoolduse all 87 alaealist.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti otsus viia ellu muudatused, mis keelavad alaealiste vangistamise, on oluline samm õigluse ja inimõiguste kaitse suunas. See näitab Eesti pühendumust noorte inimeste rehabiliteerimisele ja nende tuleviku taasintegreerimisele ühiskonda. Selle otsusega rõhutab Eesti oma soovi luua turvaline ja õiglane keskkond nooremale põlvkonnale, pakkudes neile võimalust vigade parandamiseks ja uue alguse saamiseks. See samm annab lootust, et teised riigid võtavad Eestist eeskuju ning lõpetavad alaealiste inimeste vangistamise, pöörates rohkem tähelepanu nende rehabiliteerimisele ja tulevikule.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga