Kultuurikriitik: Eesti Laulu lugusid kuulates tekkis botaste ostmise tunne | Muusika

2261178hfc51t24

Tere tulemast Eestisse! Kui kuulate Eesti Laulu lugusid, võib juhtuda, et tunnete end kihvatust osta endale uued botaanikad. Eesti Laul on aasta suurim muusikasündmus, kus pärast saja võistlusloo läbi kuulamist selgub Eesti esindaja Eurovisiooni lauluvõistlusel. Kultuurikriitikud kiidavad Eesti Laulu selle mitmekesisuse ja kõrgel tasemel esituste eest ning lummavad lood on suutnud publikut sügavalt emotsionaalselt haarata. Eesti Laul on suurepärane võimalus sukelduda Eesti muusikamaailma ja tunda end osana siinsest kultuurist.

Klaasikaraadio küsis Eesti Laulu finaalkontserdi lävel nõu ekspertidelt, kes tutvusid lauluvõistluse lõppvooru pääsenud lugudega, süvenedes nende faktuuri, struktuuri, harmoonilistesse pingetesse, kujunditesse ja sõnumitesse.

Lugude muusikalist materjali analüüsisid muusikafilosoof ja muusikakriitik Aurora Ruus ning helilooja ja kultuurikriitik Gregor Kulla. Tekstidesse süüvisid Värske Rõhu tegevtoimetaja ja Ants Orase nimelise kriitikaauhinna laureaat Saara Liis Jõerand ning luuletaja ja Euroopa luuleprõmmu meister Joonas Veelmaa.

Aurora Ruus ja Gregor Kulla järgisid analüüsides puhtmuusikalist materjali. “Kuulasime teoseid finaalkontserdi esitusjärjekorras ning vaatasime vormi, harmooniat, arendamist, töötlust ja sügavamalt puudutasime loo arengukaart. Seost sõnadega me tabada ei soovinud,” kirjeldas Kulla töömeetodit.

Eesti Laulu uuenenud formaat, kus viie finalisti lood jõuavad esmakordselt elava ettekandeni alles lõppvoorus, tegi kriitikute sõnul analüüsimise ebavõrdsemaks. “Kõik lood ei ole live’is vaadatavad, mõned on ainult muusikavideona, mis teadupärast kvaliteeti pigem tõstab. Ehk siis alused pole täiesti võrdsed nende lugude analüüsimisel,” lisas Ruus.

Saara Liis Jõerand kinnitas raadiokuulajatele, et kirjandusanalüüsile kohaselt läheneti Eesti Laulu finaallugude tekstidele lähilugemise kaudu. “Proovisime võimalikult vähe võtta arvesse tekstiväliseid faktoreid,” selgitas ta meetodit, kus tekst on see, mis räägib iseenda eest. Joonas Veelmaa tõi välja, et kuna eesti keeles on laulule ka sünonüüm lugu, püüdsid nad leida, mis lugu räägivad Eesti Laulu lood.

Loe rohkem:  Kalju Terasmaa lapselaps Marianne Leibur: vanaisa suhtus muusikasse suure austusega | Muusika

2261178hfc51t24

Kümnest laulust üheksa on armastuslaulud. “Aga nad on väga erinevad armastuslaulud. Nad räägivad armastuse leidmisest või selle kestmisest, sellega seonduvast tööst, selle ebastabiilsusest, lõppemisest, ootusest või kaotamisest. Armastuse faase on tohutult ja eks see armastus ongi meie elu põhiline teema,” rääkis Veelmaa ja lisas, et kui üheksa laulu kümnest räägivad armastusest, siis see ei tähenda, et nad räägiks ühest ja samast asjast.

Jõerand ja Veelmaa toovad siiski välja, et laulutekstid on sageli üldised ja kujundivaesed. “Väga positiivselt jäid silma kõik need lood, kus on kas mingid puhtad kujundid, arusaadavad lood, tunded. Kõik, mis tekitab mingi selge kujutluspildi või mõtte, hakkas väga positiivselt ja erilisena silma,” sõnas Jõerand.

Küsimusele, kas laulutekstid peegeldavad mingil määral ka praegust aega, vastavad mõlemad eitavalt, sest enamik laule on väga isiklikud ja isiklikud tunded on ajast-aega ikka needsamad. “Ja siis on üks pressiteade narkootikumide mittetarvitamisest,” viitas Jõerand 5miinuse ja Puuluubi loole “(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi”. “Kusjuures see ei ole sel aastal üldse esimene pressiteade narkootikumide mittetarvitamise kohta,” lisas Veelmaa.

Botased, tanksaapad ja vildid

Muusikalist materjali analüüsides tõdesid Aurora Ruus ja Gregor Kulla, et järgitud on väga standardseid eurolaulu põhimõtteid. Sellest kõneleb ka pea kõikides lugudes esinenud kvadraatne jaotus, klassikaline vorm ning harmoonilise pinge puudumine.

“Tendents, mis hakkas kõrva, on see, et hästi sageli puudub lugudel sisemine pingestatus, dramaturgia või narratiiv kui selline,” rääkis Ruus. Kulla jaoks ei ole nendes lugudes piisavalt südant.

“Neid teoseid kuulates tekkis selline Sportlandist botaste ostmise tunne: neil kõigil on sama funktsioon, neid tehakse samas kohas ning kõigil on sarnane välimus ja mudel,” rääkis Kulla. “Ja siis on selline Puuluup ja 5miinusr, mis on natuke ebatavalisemad ja ajavad võib-olla kulmu kortsu,” kirjeldas ta ning tõi välja, et jalatsipoes eristuksid teistest paaridest ka Brother Apollo ning Ollie. “Seal tossude keskel on kaks paari tanksaapaid ja ühed vildid,” võttis Ruus kokku.

Loe rohkem:  Otse kell 14.30: vestlusring erasektori ja kultuurivaldkonna koostööst | Muusika

Aurora Ruus viitas ka kuulsatele muusikafilosoofidele, kes on rääkinud kahest erinevast viisist, kuidas luua muusikat: on oskusest sündinud muusika (ma lihtsalt oskan muusikat kirjutada) ja vajadusest sündinud muusika (mul tõesti on midagi öelda). Tema meelest torkab Eesti Laulu puhul silma esimene variant, kus kirjutatakse lugu taotlusega minna Eurovisioonile. Kui eraldi eesmärgiks saab kirjutada eurolugu, viib see mõttes mitmete sajandite taha, kus muusika kirjutamise eesmärk oli väga praktiline, näiteks täitis helilooja tellimusi jumalateenistuse või õukonna jaoks. Muusika lahutamine selle funktsioonidest tekkis alles valgustusajastul. “Aga omamoodi oleme ajas läinud nii palju tagasi, et meil on jälle muusika väga konkreetse funktsiooniga seotud,” rääkis Ruus.

Saates võtsid kriitikud ka iga loo üksipulgi lahti.

Millised lood ja laulud sulatavad vaataje südamed ja kuulajate kõrvad ning kes sõidab kevadel Eurovisiooni lauluvõistlusele, selgub laupäeva õhtul. Eesti Laulu finaali otseülekannet vahendavad algusega kell 19.30 ETV, ETV2, ETV+, Raadio 2, Raadio 4, Jupiter ja ERR.ee portaal.

Kuulates Eesti Laulu lugusid, võib öelda, et muusika suudab inspireerida inimestes erinevaid emotsioone ja mõtteid. Kriitikul tekkis kuulates soov osta endale uued saapad, mis näitab, kuidas muusika suudab mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid. Eesti Laul on suurepärane platvorm kohalikele muusikutele, kes loovad mitmekesist muusikat ja tõstavad Eesti kultuuri profiili maailmas. See on oluline osa Eesti kultuurist ja peaks olema piisav põhjus kõigile, et seda toetada ja nautida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga