Poola loobub Saksamaalt sõjareparatsioonide nõudmisest | Välismaa

2261208ha695t24

Tere tulemast Eesti! Viimased uudised Poola otsusest loobuda Saksamaalt sõjareparatsioonide nõudmisest on tekitanud suurt kõneainet üle maailma. See otsus on tõstatanud palju küsimusi ja mõjutanud Euroopa poliitilist maastikku. Kas see on õiglane samm või mitte? Mis võiksid olla selle otsuse tagajärjed tulevikus? Meie eesmärk on pakkuda teile põhjalikku ülevaadet antud olukorrast ning avada arutelu selle mõju üle rahvusvahelisele suhetele ja Euroopa ajaloo tõlgendamisele. Läheme sügavuti selle uudise tagamaadesse ja loodame, et saate meie kaudu parema arusaama sellest kontekstist.

Donald Tuski juhitud uus Poola valitsus loobub Saksamaalt reparatsioonide nõudmisest ning püüab leida uue sõjakahjude hüvitamise valemi, näiteks sõjas hävinud ajalooliste ehitiste taastamise või ühiselt kaitsevõimekuste parandamise kaudu, ütles Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Eelmine Poola valitsus, mida juhtis Õigluse ja Õiguse (PiS) partei, saatis Saksamaale 2022. aastal diplomaatilise noodi, milles see nõudis Berliinilt 1,3 triljonit eurot teise ilmasõja sõjakahjude hüvitamiseks.

Nüüd otsustas Tuski tsentristlik valitsus, et see ei kavatse enam reparatsioone nõuda.

“Minu eelkäija Anna Fotyga vastas mitu aastat tagasi parlamentaarse juurdluse raames, et Poola seisukoht on see, et reparatsioone tunnustati juba Potsdami [konverentsil]. Paraku võttis need endale Nõukogude Liit. Paraku on õiguslik seisukoht see, et reparatsioone pole võimalik saada,” ütles Sikorski ühisel pressikonverentsil Briti välisministri David Cameroniga.

Poola kommunistlik nukuvalitsus loobus 1953. aastal reparatsiooninõudest Nõukogude Liidu survel. Moskva soovis vabastada Ida-Saksamaa reparatsioonide maksmise nõudest.

PiS-i valitsus väitis, et toonane kokkulepe on juriidiliselt tühine, sest Poola ei saanud ausat hüvitist nõuda ajal, kui selle valitsejad olid Nõukogude Liidu kontrolli all.

Siiski ütles Sikorski, et Poola peaks püüdma saada Saksamaalt hüvitise mingil teisel kujul teise ilmasõja jooksul tekitatud kahjude eest.

Loe rohkem:  Fidesz: Ungari parlament toetab Rootsi NATO-liikmesust 26. veebruaril | Välismaa

“Poola oli teise ilmasõja ohver kaks korda: esimene kord Saksamaa tõttu ja teine kord, kui nõukogude sõdurid surusid meile peale kommunismi,” ütles Sikorski hiljutises intervjuus Saksamaa väljaandele Der Spiegel.

Samuti rõhutas Sikorski, et kuigi Saksamaa peab reparatsioonide teemat suletuks, tunnistab see moraalset vastutust okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude eest.

Sikorski loetles potentsiaalsete hüvitamise võimaluste seas “dokumenteerimise ja dialoogi keskust, mis tunnistab poolakate kannatusi ning on ühtlasi mälestuskohaks”.

“Lõppude lõpuks on sakslastel lünklikud mälestused. Nad teavad holokaustist, nad mäletavad Leningradi ja Stalingradi blokaadi, kuid nad on unustanud, mida nad tegid Poola elanikkonnaga,” ütles Poola välisminister.

Näiteks võiks Saksamaa aidata taastada sõjas Varssavis hävinud ehitised, näiteks Pilsudksi väljaku, mida pole kunagi taastatud, ütles Sikorski.

Samuti võiks Berliin rahastada meditsiinilist abi sõjas ellujäänutele või investeerida Saksamaa ja Poola ühistesse kaitsevõimetesse, “et me paneksime oma jõud kokku kaitses Putini eest,” lisas Poola välisminister.

Lõpuks võib öelda, et Poola otsus loobuda Saksamaalt sõjareparatsioonide nõudmisest on kindlasti oluline samm kahe riigi suhete normaliseerimise suunas. Ajaloolised konfliktid ja pingeid tekitavad küsimused on tihti raske lahendada, kuid Poola otsus näitab poliitilist tahet suhete parandamiseks. Loodetavasti avab see uksed dialoogile ja koostööle ning aitab ehitada usaldust ja vastastikust austust mõlema riigi vahel. Samuti võib see tekitada positiivseid mõjusid kogu piirkonnas ning aidata leevendada minevikulegusid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga