Ungari blokeeris 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastuvõtmise | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid jälgides oleme teadlikud, et Ungari blokeeris Euroopa Liidu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastuvõtmise. See on tekitanud rahvusvahelistes suhetes palju kõneainet ning on mõjutanud ka meie regiooni. Sellel teemal on palju vastandavaid arvamusi ning see peegeldab keerulist poliitilist olukorda Euroopas. Oleme huvitatud sellel teemal arutlemisest ja erinevate vaatenurkade kuulamisest. Loodame, et meie kohtumisel saame jagada mõtteid ning paremini mõista selle olulise probleemi mõju meie ühiskonnale.

Ungari saadik ei nõustunud 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastuvõtmisega kolmapäeval peetud Euroopa Liidu riikide esindajate kohtumisel Brüsselis. Siiski jätkuvad kõnelused ning ametnikud loodavad jõuda kokkuleppele järgmiseks kolmapäevaks.

Ungari esindaja oli ainus, kes ei nõustunud järjekordse sanktsioonide paketi vastuvõtmisega. Sanktsioonide kehtestamine nõuab liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.

Seekordne sanktsioonide pakett hõlmab üle 200 organisatsiooni ja isiku Venemaalt, Hiinast, Indiast ja veel mitmest riigist, mis on aidanud mingil viisil Venemaa sõjapingutustele kaasa.

Ungari vastuseis on asjaga kursis olevate isikute sõnul tingitud sanktsioonide paketti kolme Hiina ettevõtte lisamisest.

“Ungarlased polnud nõus Hiina ettevõtete tõttu,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud ametnik Financial Timesile.

Samas olid teise ametniku sõnul kõnelused tulemuslikud ning Ungari pelgalt “palus natuke rohkem aega ettepanekute sisu analüüsiks”.

Seetõttu säilib lootus, et EL-i riigid suudavad kokku leppida järgmiseks kolmapäevaks uues sanktsioonide paketis. EL-i valitsusjuhid ja Euroopa Komisjon soovivad avalikustada uue sanktsioonide paketi 24. veebruariks ehk Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse teiseks aastapäevaks.

Varasemad katsed kehtestada sanktsioonid Hiina või India ettevõtete suhtes luhtusid mitme EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Seni pole nende riikide ettevõtete suhtes Venemaa sõjaga seoses Ukraina vastu sanktsioone kehtestatud.

Samas leppisid kolmapäevasel istungil saadikud Ukraina abistamiseks mõeldud 50 miljardi eurose abipaketi üksikasju sätestavates õigustekstides, mis võimaldab saata need Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks. Plaani kohaselt saab Ukraina esimese väljamakse märtsis.

Abipaketi vastuvõtmine õnnestus veebruari alguses, kui Ungari peaminister Viktor Orban loobus oma senisest vetost.

Kuigi Ungari blokeeris 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastuvõtmise Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, jääb Eesti kindlaks oma seisukohale Venemaa agressiivse tegevuse vastu. Olukord Ukrainas ja Venemaa roll selles on jätkuvalt murettekitav ning me peame jätkama solidaarsust teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eesti jätkab Venemaa-poliitika väljendamist nii sõnades kui ka tegudes ning loodame, et tulevikus suudetakse leida ühine seisukoht Venemaa vastaste sanktsioonide osas, et tagada stabiilsus ja ohutus Euroopa Liidu piirkonnas.