Välisluureamet: Venemaa suurendab Eesti lähistel ründevõimet | Eesti

1707822192 1778585h1429t24

Tere tulemast Eestisse! Välisluureamet on hoiatanud, et Venemaa on suurendanud oma ründevõimet Eesti lähistel. See teave on äärmiselt murettekitav ja nõuab meie tähelepanu. Kuna me elame keerulistes ja pingeid täis poliitilistes aegades, on oluline olla teadlik meie naaberriigi kavatsustest ja tegevustest. Välisluureamet on võtnud olukorra tõsiselt ning meie ülesanne on olla valmis ja valvsad oma riigi ja kodanike kaitseks. Loodame, et koos suudame säilitada rahu ja stabiilsuse meie piirkonnas.

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu algatatud armeereformid suurendaks oluliselt Eesti lähistel paiknevate Vene vägede arvukust ning muudaks vägede juhtimise sobivamaks, et tegutseda edukalt konflikti puhkemisel läänega, selgus välisluureameti teisipäeval avaldatud aastaraamatust.

“Eesti jaoks tähendab reformi elluviimine lähiaastatel Vene vägede märgatavat kasvu Eesti piiridel,” tõdes amet. Aastaraamatus märgitakse, et Vene sõjaväe reformi eesmärgid peegeldavad Venemaa juhtkonna nägemust ressurssidest, mida neil on vaja sõjaks Ukraina vastu ja vastandumiseks läänele. “Tõenäoliselt hindab Kreml, et järgmisel kümnendil võib tekkida konflikt NATO-ga,” öeldakse samas.

Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis sõjaliselt domineerida, usub välisluureamet ja loendab Vene armeereformi käigus toimuvaid muutusi, mille keskmes on relvajõudude juhtimis- ja käsuahela restruktureerimine.

Juhtimise muudatused toovad tagasi massiarmee

See tähendab ühendatud strateegiliste väejuhatuste likvideerimist ning naasmist väeliikide- ja eriväeliikide-põhise juhtimismudeli juurde. Venemaa loodeosas viiakse Balti laevastik ja Põhjalaevastik Vene mereväe otsealluvusse, õhu- ja õhukaitsearmeed sõjaväeringkondade koosseisust õhu- ja kosmosevägede väejuhatuse juhtimise alla ning sõjaväeringkonnad hakkavad toimima territoriaalsete väejuhatustena.

Teine juhtimismuudatus on Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna moodustamine lääne ühendatud strateegilise väejuhatuse asemel 2024. aasta algul, mis on tõenäoliselt kantud vajadusest tugevdada väehoiakut Soome suunal pärast viimase liitumist NATO-ga, märkis välisluureamet.

Kolmas oluline juhtimismuudatus on korpuse juhtimistasandi lisandumine maavägede juhtimisstruktuuri, kus minnakse üle neljatasandilisele juhtimisskeemile: sõjaväeringkond-armee-korpus-diviis.

Kui armeekorpused olid Vene maaväe struktuuris juba enne Šoigu uusi ümberkorraldusi, aga need olid üksnes geograafiliselt eraldatud regioonides, nagu Kaliningradi oblast, Sahhalinil ja Kuriili saartel või Koola poolsaarel, siis reformiga on moodustatud armeekorpused üldvägede armeede koosseisus. Taoline muudatus viitab sellele, et Venemaa juhtkond näeb vajadust naasta massiarmee kontseptsiooni juurde, selleks et jätkata sõda Ukraina vastu ning olla valmis võimalikuks konfliktiks NATO-ga, rõhutas amet.

Loe rohkem:  Eesti teenib CO2 kvoodi müügist tänavu oluliselt vähem kui mullu | Eesti

Venemaa plaanib suurendada oma armeed kolmandiku võrra

Välisluureamet tõi ka esile Šoigu algatust suurendada relvajõudude isikkoosseisu ja üksuste arvu ning naasta massiarmee kontseptsiooni juurde. Plaan näeb ette sõjaväelaste arvu suurendamist 1,15 miljonilt 1,5 miljonini 2026. aastaks, 12 maa- ja merejalaväebrigaadi ümberformeerimist diviisideks ning mitmekümne uue polgust suurema üksuse moodustamist maa-, õhu- ja mereväes ning õhudessantvägedes.

“Paljude nende üksuste formeerimine on juba alanud, kuid suurim väljakutse nende formeerimisel on lepinguliste sõjaväelaste ja ohvitseride nappus, mistõttu üksuste komplekteerimine venib,” märkis amet.

Samas rõhutas välisluureamet, et kuigi Venemaa plaanib tugevdada kõiki strateegilisi suundi, lasub väeloome prioriteet lääne strateegilisel suunal ja Ukrainal.

“Kreml valmistub Ukraina vastu aastatepikkuseks sõjaks ning vajab selle jaoks juurde täiendavaid armeesid ja armeekorpuseid, mille jaoks formeeritakse täiendavalt juurde kümneid uusi manööver-, lahingutoetus- ja lahinguteeninduse üksusi,” seisab aastaraamatus.

“Venemaa juhtkond näeb vajadust naasta massiarmee kontseptsiooni juurde, et jätkata sõda Ukraina vastu ning olla valmis võimalikuks konfliktiks NATO-ga,” rõhutas amet.

Kui väeloome prioriteet lasub lääne strateegilisel suunal ja Ukrainal, siis teine tähtis piirkond on Soome suund, kus Venemaa väehoiak oli seni Soome neutraalsuse tõttu minimaalne ning mida tuleb Peterburi kaitse vajadusest lähtuvalt asuda tugevdama.

Eesti lähistel paiknevate üksuste arvukus võib kahekordistuda

Venemaa sõjalise suutlikkuse kasv Eesti lähiümbruses Leningradi ja Pihkva oblastis tuleneb peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust diviisideks ümberformeerimisest, sedastab välisluureamet.

Ühe võimaliku stsenaariumi järgi võib Venemaa relvajõudude maaväe ja õhudessantvägede isikkoosseis lähiaastatel Eesti suunal peaaegu kahekordistuda, mis enne täiemahulise sõja alustamist Ukrainas 24. veebruaril 2022 oli umbes 19 000. Kui palju nendest üksustest võivad olla alalises lahinguvalmiduses, sõltub Venemaa suutlikkusest lepingulisi sõjaväelasi värvata, välja õpetada ning teenistuses hoida.

Loe rohkem:  Tartus avati näitus Ukraina iidsetest kaitsenukkudest | Eesti

Amet rõhutas ka, et Venemaa sõjaväereformi edukus oleneb suuresti sõja käigust Ukrainas, aga kui Venemaal õnnestub reform ellu viia, seisab NATO järgmisel kümnendil silmitsi Nõukogude Liidu stiilis massiarmeega, mis jääb tehnoloogiliselt tõenäoliselt pea kõikides valdkondades liitlaste vägedele alla, välja arvatud elektrooniline sõjapidamine ja kaugmaalöögi suutlikkus, kuid mille sõjaline potentsiaal on armee suuruse, tulejõu (suurtükivägi, palju odavaid ründedroone), sõjakogemuse ning reservide tõttu väga märkimisväärne.

“Sellise armee võimaliku konventsionaalse rünnaku tõrjumine eeldab liitlaste kaitsevägedelt ja kaitsetööstustelt praegusest kordi suuremat valmidust, võimekust ja laskemoonavarusid,” tõdes välisluureamet.

“Kokkuvõttes on Venemaa relvajõudude suurendamise plaan ühest küljest väga ambitsioonikas, eriti arvestades väga lühikest ajaraami ning Venemaa majanduslikku ja demograafilist olukorda, kuid teisalt väga ohtlik, sest Venemaa sõjakus ja sõjaline potentsiaal kasvab ning ühiskonnas süveneb militariseerimine, kuna Kreml on valinud tee pikaajaliseks vastasseisuks läänega,” märkis amet.

Välisluureamet avaldas teisipäeval oma üheksanda avaliku raporti “Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2024”, milles andis hinnangu Eestit puudutavatele välistele julgeolekuohtudele.

In conclusion, the recent report from Välisluureamet about Russia increasing its offensive capabilities near Estonia is a cause for concern. It is crucial for Estonia to strengthen its defense and security measures to protect itself from potential threats. Additionally, it is important for Estonia to continue building strong alliances with other NATO members and international partners to ensure its safety and security. This report serves as a reminder of the ongoing need for vigilance and readiness in the face of potential aggression from neighboring countries. Estonia must remain proactive in addressing these security challenges to safeguard its sovereignty and well-being.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga